Kabe ja linn: kuidas kujundada vaimset tervist toetavat linnaruumi?

Linnaruumi oleks vaja tuua vaimset tervist toetavaid tegevusi. Foto: Shutterstock

Covid-19 kriis ning sellega kaasnenud ebakindlus, isoleeritus ja digitehnoloogiatel põhinev elukorraldus on toonud ilmsiks linnaruumis elavate inimeste vaimse tervise probleemide ulatuse.

Kriisi esimese lockdown’i ajal, kui kõik avalikud kohad, mis polnud seotud hädavajalike teenuste osutamisega, olid suletud ja liikuda tohtis väljas ainult 2+2 nõude alusel, jäid paljud inimesed linnas isoleeritult koduseinte vahele.

Nendel, kellel oli võimalus, läksid maakodudesse, kus piirangud mõjutasid elukorraldust minimaalselt, kuid need, kes jäid linna, pidid igapäevaselt vaimselt toime tulema rangete piirangutega. Digitehnoloogiad võimaldasid kodust teha tööd, zoomida lähedaste või töökaaslastega, osaleda oma huvi- või kogukonnaringides ekraani tagant või vaadata meelelahutuseks filme.  Digitehnoloogiad võimaldasid meil igapäeva eluga jätkata ja olla ühenduses üksteisega, kuid need samuti isoleerisid meid oma kodudesse pikkadeks tundideks igapäevaselt ekraanide taha.

Eestis saime nautida vabadust liikuda väljas ringi, teha pikke jalutuskäike või tervisesporti oma vaimse tervise turgutamiseks. Päevade ja nädalate möödudes muutusid aga piirangud raskemini talutavamaks linnades elavate inimeste jaoks ning üha vähem tundus olevat linnaruumis võimalusi enda heaolu toetamiseks.

Teadlike linnade mudel

Esimese lockdown’i ajal otsustasime mitte maale minna, et mitte riskida eakamate vanemate ja vanavanemate haigestumisega ajal, kui viiruse kohta oli vähe teadmisi ja kellelgi meist veel vaktsiine polnud tehtud. Elu linnaruumis võttis väga rutiinse rütmi, kus päevad olid sisustatud arvuti taga töö tegemise, õppimise, suhtlemise ja meelelahutuse, kokkamise, koristamise ja igapäevaste jalutuskäikudega parkides ning terviseväljakutel sportimisega. Enda lõbustamiseks mängisime pargis lauatennist ning sulgpalli, mis aitas mõnevõrra meeleolu ja vaimu turgutada.

Märkasin esimest korda Tallinnas elades, et inimesed ei torma tänavatel, vaid kõnnivad aeglasemalt ning istuvad rahulikult pargipinkidel. Samas peegeldus inimeste nägudel pandeemiast ja sellega kaasnenud meetmetest tulenev vaimne kurnatus ja meeleolu langus. Linnaruumis oli kõik piirangutega seonduv tajutav teravdatult, sest liikumisvabadus ja tegevusvõimalused olid olulisel määral kärbitud ja piirangud tekitasid mõnevõrra lõksus olemise tunde.

Spetsialistid on öelnud, et Covid-19 pandeemia ja sellega kaasnenud piirangud tõid päevavalgele inimesete vaimse tervise probleemide ulatuse ning olulisel määral ka süvendasid juba olemasolevaid probleeme. Me teame, et vaimse tervise spetsialistide juurde on täna mitmekuulised järjekorrad, mis ei näita märki lühenemisest, ning teenuse järele tekkinud nõudluse vajaduse katmiseks ei ole täna piisavalt spetsialiste.

Lisaks sellele teame, et iseäranis on linnas elavatel inimestel suurem tõenäosus kogeda vaimse tervise probleeme. Samas usun, et meil on võimalik toetada inimeste vaimset tervist läbi aruka ja teadliku linnaruumi planeerimise. Tallinnas on loodud võimalusi füüsilise tervise toetamiseks erinevatel avalikel spordiväljakutel ja -radadel, kuid vaimse tervise toetamisele on linnaruumi kujundamisel palju vähem mõeldud.

Näiteks saame vähendada keskkonnast tulenevat ülestimuleeritust ja -koormatust, ning saame luua ruumi mängulisteks tegevusteks ja puhkamiseks-taastumiseks. Seeläbi seame linna kujundamisel esikohale linnas elavate inimeste heaolu.

Täna on välismaal mitmetes linnades hakatud rakendama niinimetatud mindful cities ehk teadlike linnade mudelit, mille raames püütakse kujundada linnasid lähtudes inimeste heaolust. Ühesõnaga, kujundatakse ümber linnaruum, loomaks tingimused, milles linnas elavad inimesed ei kannataks pideva füüsilise ja vaimse stressi all, vaid disainitakse linnaruum toetamaks inimeste füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist. Pikas perspektiivis on need linnad oluliselt vastupidavamad.

Kabe ja linn

Seetõttu esitasin Tallinna kaasava eelarve hääletusele ettepaneku vaimset tervist toetava ning taastava linnaruumi loomiseks. Tervisspordi harrastamise alad on Tallinnas juba täna väga hästi korraldatud, kuid ka täiskasvanutele ja eakatele võiks olla linnaruumis mängulisi elemente (näiteks maasisesed batuudid, kiiged, kabe/male mängimise võimalused, seiklus- ja ronimisrada) ning puhkamis- ja taastumisvõimalusi (näiteks välivõrkkiiged, istumispesad).

Füüsilise tervise eest hoolitsemist spordi tegemise näol võetakse juba täna Eestis väga tõsiselt, kuid väga oluline vaimse tervise «vitamiin» on ka mängimine ja puhkamine. Tallinna parkides võiksid olla postrid teadvelolekust ja vastavatest meditatsioonitehnikatest ning alad, kus meditatsiooni harrastada ning ümbritsev teraapiaaed/meelteaed.

Väga tore oleks disainida mõned elemendid kõiki kaasavalt, näiteks Roomas olen näinud parkides ratastoolikiikesid. Ühesõnaga, need oleksid alad, mis võimaldaksid puhata ja mängida ka täiskasvanutel ja eakatel. Suunaksid kiirustamise asemel peatuma, hetkes olema läbi mängimis- ja puhkamisvõimaluste loomise.

Eesmärk oleks luua alad, mis tooksid toast inimesed linnaruumi, suunaksid ekraanide tagant välja hetkes olema ja ühiselt aega veetma kogukonnana.

Tallinna kaasava eelarve ideede poolt saab hääletada.