Rakumuudatuse diagnoosi saanud naine: hakkasin vaatama, kuhu viimasele meeleolukale reisile minna

HPV-vastane vaktsiin kaitseb emakakaelavähi eest. Foto: Shutterstock

38-aastane Maria (nimi toimetusele teada) käis regulaarses naistearsti kontrollis ning sai jahmatava diagnoosi. PAP-testi tulemused olid kehvad ning edasiste uuringute käigus selgus, et emakakaelas on HPV ehk inimese papilloomiviiruse tagajärjel tekkinud rakumuudatused. End terve ja elujõulisena tundnud noort naist tabas paanika – vähk.

«Jah, see kõlas nii jubedalt, kuidagi lõplikult,» jagab Maria. 

Suurest murest hakkas ta googeldama, kuhu koos oma lastega veel viimasele meeleolukale reisile minna enne, kui teda tõsiselt ravima hakatakse.

Õigeaegse operatsiooniga sai hullem siiski ära hoitud.

«Need teemad, mis puudutavad meie tervist, ei puuduta ainult meid, vaid ka lähedasi,» lisab Maria.

Kõike seda saab ära hoida HPV-vaktsiiniga, mis on Eestis kättesaadav olnud juba 15 aastat ning viimased kaks aastat 12-14-aastatel tüdrukutel ka riiklikus vaktsineerimiskavas.

«Emakakaelavähk on pahaloomuline kasvaja, mille põhjustab rohkem kui 90 protsendil juhtudest HPV ehk inimese papilloomviirus,» seletab SYNLABi laborispetsialist Kaspar Ratnik.

Sellesse vähivormi haigestumine on Eestis senini üks Euroopa kõrgemaid, vähidiagnoosi saab aastas ligi 150 naist. HPV-l on ligikaudu 100 erinevat tüve, millest suurt ohtu ehk vähiriski inimese organismile kujutavad ligikaudu veerandik, neist omakorda genotüübid 16 ja 18 on kantserogeenseimad.

Sageli suudab HPV-ga nakatumisel organism end ise ravida, aga mitte alati. Laborispetsialist Ratnik selgitab, et kui inimorganism ei suuda viirusest ise vabadena, on oht, et emakakaelas tekivad ajapikku vähieelsed muutused. «HPV-infektsioon võib püsida aastaid ja siis kaduda või areneb paari aasta jooksul selliseks, kus esmased vähieelsed muutused on avastatavad,» seletab spetsialist.

Vähieelne seisund võib kesta lausa 10-15 aastat, samas on ka kiiresti arenevaid vorme, mistõttu tuleks end regulaarselt kontrollida. Paljud naised ei jõua tänini läbivaatusele, vaatamata sõeluuringutele või laialdasele teavitamisele. Günekoloogid soovitavad emakakaela rakuproove hakata andma alates 20. eluaastast. End tasub kontrollida juba siis, kui sõeluuringu kutset pole veel saadud.

Tänu kiirele avastamisele ja reageerimisele läks Mariaga, kes käib regulaarselt kontrollis, kõik hästi. «Meditsiin ikkagi aitab. Operatsioon aitab,» tõdeb ta. Õigeaegse diagnoosi ja raviga on võimalik uuesti terveks saada. 

Ennast tasub HPV-vastase vaktsiiniga ennetavalt vaktsineerida. Vaktsiin ei ravi, vaid hoiab ära nakatumise nende kõrge riski HPV-genotüüpidega, mis põhjustavad kõige sagedamini emakakaelavähki.

Kui Maria oli peale taastumist valmis nakatumisest avalikumalt rääkima, selgus, et ka tema tutvusringkonnas on päris mitmed sõbrannad sama HPV diagnoosiga silmitsi seisnud.

Emakakaelavähki haigestumise kõrgpunkt on 45-55-aastaste naiste seas, kuid vähki võib esineda juba 30. aastates naistel. «80 protsenti naistest nakatub elu jooksul HPV kõrge riski genotüübiga, seejuures on kõige suurem nakatunute protsent noorte, 20-25-aastaste naiste seas,» ütleb laborispetsialist Ratnik, kelle sõnul võiks uuringut korrata kolmeaastase intervalliga ning käia naistearsti juures kord aastas.

Uuringud näitavad, et 60 protsendil naistest esineb viirus juba viie aasta jooksul pärast suguelu alustamist, isegi juhul, kui elatakse suguelu ühe partneriga.

Eestis lisati 2018. aastal HPV-vastane vaktsineerimine ka riiklikusse immuniseerimiskavasse. Tasuta ja vanema nõusolekul vaktsineeritakse koolides 12-aastaseid tütarlapsi, kuna vaktsineerimine on kõige tõhusam just enne suguelu alustamist, sest HPV võib saada ka juba oma esimeselt seksuaalpartnerilt. Lapsevanema erisoovil on vaktsineerimine võimalik ka perearsti juures, ning vaktsineerida võib ennast ka hilisemas eas.

«Ma kindlasti ei soovi, et mu enda tütar kunagi sama hirmsate tunnetega silmitsi seisab. Või minu sõbrad ja nende lapsed,» tõdeb Maria.