Noorte nõustamiskeskusesse on seksuaalsusega seotud küsimuste või muredega teretulnud kõik kuni 26-aastased noored. Confido seksuaaltervisenõustaja Iti Mall Koplik ütleb aga, et noormehi jõuab nõustamisele harva ning ka suguhaiguste testimises on neiud oluliselt kohusetundlikumad.
Noorte nõustamiskeskusesse on oodatud nii neiud kui ka noormehed, kellel on küsimusi seksuaalsel teel levivate haiguste diagnostika ja ravi kohta, kes vajavad nõu rasestumisvastase vahendi valikul või soovivad psühholoogilist abi seksuaalsuse või seksuaalvägivallaga seotud teemal. Samuti saab nõustamiskabinetist abi raseduse tuvastamise või välistamisega.
«Lisaks küsimustele seksuaalsuse kohta saab meilt tegelikult nõu ja abi ka teistes noorte elu puudutavates sotsiaalsetes või psühholoogilistes küsimustes. Meie meeskonnas on olemas ka kliiniline psühholoog, nii et vajadusel suuname noore edasi tema vastuvõtule,» selgitas seksuaaltervisenõustaja ja ämmaemand Iti Mall Koplik.
Kui nõustamiskeskusesse pöördumisel on vanuse ülempiir 26 eluaastat, siis alampiiri nõustama minekul ei ole. «Minu praktikas on kõige nooremad kliendid olnud 16-aastased, kuid seksuaaltervise ja keha arengu teemal võib küsimusi olla ka juba oluliselt noorematel. Rääkima ja nõu küsima võibki tulla ükskõik kui noorelt,» ütles Koplik.
Noortekabinetti tulles ei pea midagi kartma – piinlikke teemasid siin ei ole ning räägitu jääb noore ja nõustaja neljasilmajutuks. Nõustamiskeskusesse tulek ei tähenda alati ka läbivaatust.
«Läheneme igale noorele vastavalt tema küsimustele ja sageli piisabki ainult vestlusest. Näiteks võib lapsel või noorel, kes on riietusruumis teiste kehasid näinud, tekkida mure, kas tema keha ja areng on ikka normaalsed. Siis vajabki ta vaid kinnitust, et kõigi kehad on erinevad ja temaga on kõik hästi,» rääkis Koplik.
Teinekord vajavad tüdrukud abi ka menstruatsioonitarvete hankimise või korrektsete intiimhügieeni võtetega. «Täna on Eestis pesukaitsmed ja tampoonid justkui luksuskaup. Kui tüdruk pere kehva majandusliku järje tõttu taskuraha ei saa ning tal pole vanematega ka usalduslikku suhet, võibki juhtuda, et tema ainus väljapääs on pesukaitsmete asemel WC-paberit kasutada. Sellises olukorras saame teda menstruatsioonitarvetega varustada,» ütles Koplik.
Sageli vajavad noored nõu ka intiimhügieeni protseduuride teemal. «See on ilmselt miski, millest kodus sageli ei räägita, sest seda peetakse elementaarseks või siis takistab teemat puudutamast valehäbi. Näiteks tuleb enamikule üllatusena, et intiimpiirkonna pesuks on spetsiaalsed pesuvahendid ning tavaline seep selleks ei sobi. Lisaks ei pruugi noored teada, kui palju enda intiimpiirkonda üldse pesema peaks. Esineb nii liigset agarust – näiteks proovitakse tuppe pesta seestpoolt – , kui ka ebapiisavaid hügieeniharjumusi,» rääkis Koplik.
Isegi kui noorel konkreetseid muresid ei ole, võiks ta pärast suguelu alustamist siiski noorte nõustamiskeskuse vastuvõtul ära käia.
«Siis saame läbi rääkida, kuidas suguelu turvaliselt elada, millised on erinevad rasestumisvastaste vahendite valikud ja milline neist võiks konkreetsele inimesele sobida. Õnneks on noored täna juba piisavalt teadlikud, et nad mõtlevad sellele teemale ja julgevad nõu küsida. Rasedust peljatakse üldiselt palju, suguhaigusi osatakse kahjuks vähem karta,» kommenteeris nõustaja.
Noorte seas on kõige levinum rasestumisvastane vahend kondoom, kuid see ei tähenda, et nende seas suguhaigused ei leviks. Mõnikord võivad suguhaigused pikka aega ilma sümptomiteta kulgeda ja alles aastaid hiljem inimesele probleeme põhjustama hakata. Seetõttu oleks oluline pärast kaitsmata vahekorda uue partneriga end ka testimas käia.
«Paraku ei käi noormehed eriti sageli testimas ega ka nõustamisel,» ütles Koplik. Teinekord jõuab noormehe probleem nõustajateni tema partneri kaudu – näiteks neiu, kes on vastuvõtul oma küsimustele vastused saanud, küsib ka oma partneri sümptomite kohta.
«Proovime neid alati aidata ja suunata, kuid üks ühele nõustamine on loomulikult efektiivsem. Lisaks vajavad suguhaiguste korral ravi ju mõlemad partnerid. Seetõttu oleks ikkagi hea, kui noormehed ka ise meie juurde tee leiaksid,» rõhutas Koplik.
