/nginx/o/2021/10/11/14131881t1h95e8.jpg)
Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Magnus Piirits arenguseire keskuse blogis – nimelt maksaks kogu hambaravi rahastamine riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.
«Eestis on kerkinud taas arutelu selle üle, kas hambaravi peaks muutuma uuesti haigekassa rahastatavaks teenuseks, nagu see oli aastani 2002. Sellest alates on saanud vaid vanemaealised ja kuni 19-aastased soodsamat hambaravi. Kolmel viimasel aastal on täiskasvanud saanud piiratud ulatuses hambaravihüvitist haigekassa lepingulistes kliinikutest,» kirjutab Piirits arenguseire keskuse blogis.
Hambaraviga seotud kulud on osakaaluna SKP-st alates 2003. aastast pidevalt kasvanud – väike langus oli pärast majanduskriisi. Kui 2003. aastal moodustasid hambaraviteenuse kulud 7 protsenti kogu tervishoiukuludest, siis aastaks 2019 jõudis kulude osakaal 10 protsendi ehk 178 miljoni euroni. Samas kui 2003. aastal moodustas omaosalus 50 protsenti hambaravikuludest ja 2017. aastal juba 75 protsenti, aga pärast hambaravihüvitise süsteemi loomist langes see 2019. aastaks 70 protsendi ehk 123 miljoni euroni.
Kogu tervishoiuteenuste omaosalus oli 2019. aastal 24 protsenti, mis on 733 eurot ühe leibkonna kohta aastas ja 61 eurot kuus. Üsna stabiilne on olnud hambaravi omaosaluse osakaal kogu tervishoiu omaosalusest, jäädes üle veerandi ehk 28 protsendi kogu omaosalusest. Kui kogu hambaravi muutuks haigekassa hüvitatavaks teenuseks, siis kogu tervishoiu omaosalus väheneks 24 protsendilt 17 protsendile, nagu näitas arenguseire keskuse 2020. aastal avaldatud raport «Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035».
Varasemad uuringud on näidanud, et kõrge omaosaluse sagedaseks tagajärjeks on vastava teenuse vältimine. Madalama sissetulekuga leibkonnad on hambaravi edasi lükanud või sellest sootuks loobunud. Seda ilmestab tõik, et madalama sissetulekuga inimeste tervishoiukuludest moodustavad hambaravikulud 11 protsenti, aga kõrgema sissetulekuga inimestel 30 protsenti.
2019. aastal oli 4,5 protsenti leibkondadest tervishoiu omaosaluse tõttu vaesusriskis. Hambaravikulude jõulisem hüvitamine suudaks vähendada vaesusriski, kuid oluliselt rohkem teeks seda ravimite veelgi suurem hüvitis. See on suuresti tingitud asjaolust, et hambaravi lükatakse edasi ja seega andmete järgi hambaravi hüvitamine ei vähenda nii oluliselt tervishoiukuludest tingitud vaesusriski kui ravimihüvitise laiendamine.
Haigekassa on arvutanud, et kogu hambaravi haigekassa rahastatavaks teenuseks muutumisel kasvaksid haigekassa kulud 156 miljonit eurot aastas. 2020. aastal oli hambaravi omaosalus 123 miljonit eurot, kuid tuleb arvestada, et pärast sellist muudatust on üsna tõenäoline, et nõudlus hambaraviteenuse järele kasvab kõigis sissetulekugruppides, kuid eriti madalama sissetulekuga inimeste seas. Kuivõrd 2035. aastaks jõuab haigekassa aastane puudujääk 900 miljoni euroni, siis tervishoiu rahastamise eelarve vajab ülevaatamist juba praegu, hambaravi teenuse lisandumisel veelgi enam. Seega peame korraga vaatama üle tervishoiu rahastamise ja selle jätkusuutlikkuse ning samal ajal parandama ka olemasolevat süsteemi.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)