Teadlased avastasid uue teguri, millest võib sõltuda Covid-19 raskus

Kolm kokkupuudet koroonaviiruse ogavalguga annavad laiapinnalise immuunsuse. Foto: Shutterstock

Nina on viiruse peamine sisenemispunkt kehasse. Teadlased heidavad valgust varasele võitlusele Covid-19 ja nina immuunsüsteemi vahel, mis võib otsustada haiguse kulu, vahendab Medical Xpress.

Newcastle'i ülikooli eksperdid tuvastasid, et kõik ninas asuvate rakkude tüübid on nakkuse suhtes haavatavad. Ninas esile kutsutud immuunvastus võib ka määrata, kuidas haigus kulgeb.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuring annab tõendust, et näomaskide kasutamine ühistranspordis ja kauplustes on oluline viirusevastase strateegia osa.

Uuringut juhtinud dr Christopher Duncan Newcastle'i ülikooli meditsiiniteaduste osakonnast ütleb, et leiud võivad aidata kaasa ka ravimeetodite väljatöötamisele.

«Need on nii teaduslikel kui ka kliinilistel põhjustel võtmeuuringud, mis rõhutavad näomaskide kandmise tähtsust SARS-CoV-2 leviku vähendamisel,» ütleb ta.

«Kaasasündinud immuunsüsteemi ja nina limaskesta viirusevastase võitluse tulemus võib olla haiguse kulus oluline tegur ja kui sellega kiirelt alustada, võib see aidata nakkust piirata.»

Teadlased kasutasid nina limaskesta mudelit, mis oli kasvatatud patsiendi biopsia materjalist. Seejärel mõõtis spetsialistide meeskond kõiki nakatunud rakukultuurides toodetud valke. Nad leidsid, et ninarakud reageerisid infektsioonile, tekitades tugeva immuunvastuse, milles domineerivad viirusevastased ained, mida nimetatakse interferoonideks.

Patsiendiuuringutes on näidatud, et interferoonvastus on oluline kaitsefaktor raske või eluohtliku Covid-19 vastu. On olnud ebaselge, kust see reaktsioon algab.

Uuringu tulemused viitavad sellele, et interferoonreaktsioon algab nina limaskestas infektsiooni varases staadiumis.

«Huvitaval kombel nägime, et interferoonvastuse alguseks kulus kauem aega kui teiste hingamisteede viiruste korral, näiteks gripi, mis viitab sellele, et SARS-CoV-2-l on viise seda reaktsiooni varajases staadiumis õõnestada,» ütles dr Duncan.

«Kuid pärast seda, kui sissetungja oli tuvastatud, hakkas interferoonvastus viiruse paljunemist takistama. Sellega kooskõlas avastasime, et kui lisame interferoone enne nakatumist, blokeerivad need tugevalt viiruse replikatsiooni.

See avab võimaluse, et interferoone, mis on heaks kiidetud muude viirusnakkuste raviks, võidakse kasutada teatud kliiniliste stsenaariumide korral Covid-19 ennetamiseks, näiteks ninasprei väljatöötamiseks.»