Perearst selgitab, kuidas ja milliste ravimitega saada jagu külmetusest

Peiteperiood oleneb haigustekitajast ja organismi vastupanuvõimest ning võib olla 12 tundi kuni üks-kaks päeva. Foto: Shutterstock

Sõna «külmetus» viitab üheselt, nagu oleks haigus põhjustatud külmast. Võib juhtuda, et inimene on tõesti saanud kõvasti külma, kuid ei jäägi haigeks. Ja vastupidi, haige ei suuda külmetumist meenutada, kuid on ikka täitsa tõbine. Perearst Madis Veskimägi selgitab, et haigustekitaja ründab inimkeha ülemiste hingamisteede kaudu piisknakkusena. Peiteperiood oleneb haigustekitajast ja organismi vastupanuvõimest ning võib olla 12 tundi kuni üks-kaks päeva, harvem viis-kuus päeva.

Perearsti sõnul on haiguse esimesed vaevused nina kuivus, sügelus, kratsimistunne kurgus, tilkuv nina, aevastamine, köhatamine, silmade kipitus, mõne tunni möödudes järgneb lihaste valulikkus, külmatunne, pärast seda palaviku tõus.

«Kõik oleneb keha immuunsüsteemi võimekusest, lastel ja noorematel on vastupanuvõime suurem. Palavik võib tõusta kiiresti 40 kraadini, seejärel ollakse paar päeva haige ja haigus möödub,» sõnab Veskimägi.

«Väiksema vastupanuvõimega haigel palavik kuigi kõrgele ei tõuse ja haigus kestab kauem. Vesine eritis ninast asendub mõne päeva möödudes paksema nohuga,» kirjeldab Veskimägi haiguse kulgu ja lisab, et kui see püsib üle nädala, viitab see tüsistusele, põsekoopapõletikule. Väga häiriv võib olla öine köha: lamavas asendis olles koguneb ninaneelu limatriip, mis põhjustab närvilõpmete ärritust ja järgnebki köharefleks. 

Palaviku poolt ja vastu

Palavikul on teatud piirini kaitsefunktsioon – kehatemperatuuri tõus näitab, et organismi immuunsüsteem võitleb haigustekitajaga. Kõrgem temperatuur pidurdab haigustekitaja rünnakut. Kui talud palavikku hästi, siis isegi kui kraadiklaas näitab 39 kraadi, ei pea seda arsti sõnul alandama. Palaviku allasurumisega riskid pikema põdemisega.

Palavikku on vaja arsti sõnul alandada, kui sellega kaasneb väga halb enesetunne, peaja lihasevalu, teadvushäired ja kui lastel kõrge palaviku korral esinevad krambid ja teadvushäired.

Kuidas ravida?

Veskimägi soovitab külmetuse ravimiseks erinevaid lahendusi. Haiguse esimeste tunnuste ilmnedes tuleb aeg maha võtta. Töökohustuste täitmine iga hinna eest ja keha märkide tähelepanuta jätmine ei ole mõistlik.

Kui palavikku pole, kuid sisetunne räägib peatsest haigestumisest, võiks immuunsüsteemi stimuleerida. «Abi võib saada soojast vannist või saunast, noorematel tuleb kasuks mõõdukas trenn, sörkjooks või kepikõnd koos järgneva sooja dušiga. Loomulikult peab end korralikult kuivatama ja soojalt riietuma! Palaviku tõustes, tilkuva nina ja lihasevalu korral ei tohi anda kehale suurt koormust. Nii riskitakse ohtliku tüsistuse, südamelihasepõletiku tekkega,» selgitab arst.

Perearst Madis Veskimägi ütleb, et palavikku alla surudes riskib pikema põdemisega. Palavikku on vaja alandada, kui sellega kaasneb väga halb enesetunne, pea- ja lihasevalu, teadvushäired. Foto: Remo Tõnismäe/Scanpix

«Haiguse esimeste nähtude korral võib abiks olla, kui ärritad sibulaga nina limaskesta ja kutsud sellega esile aevastusseeria – muidugi siis, kui kedagi teist «laskeulatuses» pole.» Käte ja jalataldade määrimine soojendava, nahapunetust esile kutsuva salviga (tärpentinisalv, Vietnami palsam), soojade sokkide kandmine või viinasokkide tegemine (lahjendatud viinaga) mõjutab hingamisteid, eriti nina limaskesta, mille verevarustus paraneb ja vastupanuvõime haigustekitajale suureneb. Vastupidine olukord esineb käte-jalgade külmetamisel – nina limaskest aheneb, kaitsevõime väheneb ja kui juhtumisi on viirus läheduses ründevalmis, võidki haigestuda.

«Rahvameditsiinis on tuntud mõne tilga meditsiinilise eetri tilgutamine teelusikatäiele suhkrule, see neelatakse alla, hoides samal ajal hinge kinni, ning juuakse kohe vett peale. Kuna eetril on viirusvastane toime, võib see olla tõhus vahend haiguse esimeste tunnuste ilmumisel. Siiski ei soovitata arstiga nõu pidamata kodus katsetada,» ütleb Veskimägi.

Limaskestad olgu niisutatud

Sooja niisutava auru sissehingamine leevendab nina limaskesta kuivust. Joo sooja paiselehe-, pärnaõie-, kummeli-, raudrohu-, vaarikavarre- või piparmünditeed meega. «Piisav vedelikukogus tagab hingamisteede limaskesta paraja niiskuse ja seega parema vastupanuvõime. Väldi musta või mõnda muud teed, mis sisaldab kofeiini, sest viimasel on ergutav toime, põdeja aga peaks saama rahulikult puhata,» soovitab Veskimägi.

Niisuta nina limaskesta keedusoola 0,9 protsendise lahuse ehk füsioloogilise lahusega (lahusta üheksa grammi ehk üks teelusikas soola ühes liitris keedetud käesoojas vees). Vala lahus peopesale, kraani kohale kummardudes tõmba seda ninna, kalluta ettevaatlikult pea kuklasse, hoia mõni sekund ja seejärel ettepoole kummardudes lase soolalahusel ninast välja valguda. Tee loputust viis kuni kümme korda, et nina limaskesta niisutada ja põletikulisest eritisest vabastada.

«Valu ja ärritustunnet ning tugevat kuiva köha võib põhjustada nina, kurgu ja hingetoru limaskesta liigne kuivus öösel,» tõdeb arst. Abiks on voodipäitsi lähedal paiknev õhuniisuti. Apteekides on müügil ka üsna soodsa hinnaga «aurumasinad» ehk nebulisaatorid. Seadme mahutisse valatakse üks-kaks teelusikatäit füsioloogilist lahust ja seda hingatakse viis kuni kümme minutit, protseduuri korratakse vaevuste tekkimisel.

«Öist köha, mis on tingitud ninaneelu kogunenud limast, saab leevendada kõrgema peaalusega. Selili lamades valgub eritis raskusjõu mõjul ninakarbikutest neelu tagaseinale, kõrgema peaaluse korral jääb eritis aga ninaõõnde. Aeg-ajalt nuusata on kergem kui öö läbi köhida,» soovitab Veskimägi.

Seitse soovitust, kuidas vältida ägedaid hingamisteede infektsioone ja püsida terve ka viiruste hooajal

• Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui sa ise haige oled, hoia teistest inimestest kaugemale, et ka nemad ei haigestuks.
• Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt või koolist koju, et mitte nakatada teisi.
• Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
• Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
• Väldi silmade, nina ja suu puudutamist. Nakatutakse tavaliselt siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
• Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo küllaldaselt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu. Kui suitsetad, proovi sellest loobuda.
• Hästi toimib karastamine ehk jaheda veega keha kastmine ja kareda rätiga kuivatamine.

Millal võtta ravimeid?

«Tavameditsiinil pole pakkuda ühtegi ravimit hingamisteede infektsiooni nähtude raviks või haiguskulu pidurdamiseks. Käsimüügiravimitega saab vaid vaevusi leevendada ja veidi enesetunnet parandada, haiguse kulgu nendega mõjutada pole võimalik,» märgib Veskimägi ja lisab, et kergema viirushaiguse korral peaks üldjuhul piisama kodustest ravivõtetest.

Ettevaatust niinimetatud gripiteedega, tekkida võib ravimi üleannustamise oht. Kui tarvitada üks gramm paratsetamooli sisaldavat gripiteed kolm-neli korda päevas ja võtta veel juurde teisi paratsetamooli sisaldavaid rohtusid, võib ravimikogus ohtlikult maksa kahjustada.

Mõõduka lihasevalu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks sobib paratsetamool, mis on müügil nii siirupi, raviküünla kui ka tabletina. Sarnase toimega on ibuprofeen tableti ja siirupina. Nina limaskesta turset saab leevendada ninatilkadega, mille toimeained on ksülometasoliin ja oksümetasoliin. Suukaudse ravimina alandab nina limaskesta ja nina kõrvalkoobaste turset pseudoefedriin, mis võib olla kombineeritud allergiavastase ravimiga.

Käsimüügis olevate nina limaskesta turset alandavate, niinimetatud nohutilkade (toimeained ksülometasoliin, oksümetasoliin) kasutamisega peab olema ettevaatlik. Tilkade üleannustamisel või kasutamisel üle kolme kuni viie päeva võib tekkida tagasilöögiefekt ja pärast mõju kadumist on nina rohkem kinni kui enne ning riskid uue haiguse, ravimi tekitatud kroonilise ninalimaskesta kahjustusega.

Kui on tõestatud, et haiguse on tekitanud gripiviirus ja teada on selle täpsem tüüp, on võimalik esimeste nähtude avaldudes kasutada gripiviirusevastaseid ravimeid, mille määrab arst.

Võib juhtuda, et kodus on mõnest varasemast ravikuurist alles jäänud antibiootikume – neid arstiga nõu pidamata võtta ei tohi, muidu riskid mitme tagajärjega: ravimitundetus ebapiisaval annustamisel, ebasoodsad kõrvaltoimed, allergilised reaktsioonid. 

Millal võtta ühendust arstiga?

Viirusinfektsiooni nähud peaksid Veskimäe sõnul taanduma kahekolme päevaga, paranemine toimub tavaliselt nädalaga. «Kui haiguse kolmandal päeval pole enesetunne paranenud, püsib kõrge palavik, tekkinud on tugev köha, valu rindkeres, valu põses, mis tugevneb ettepoole kummardudes, viitab see tüsistustele, mis vajavad arstlikku uurimist ja ravi,» lisab perearst.

Millal võib laps minna lasteaeda?

«Enamik arste juhindub lihtsast reeglist: laps võib minna talvel õue, kui palavikust on möödas kaks päeva, kui laps on igati terve, võib minna lasteaeda kolm-neli päeva pärast palaviku taandumist,» soovitab Veskimägi. Lasteaed on viirusinfektsioonide kasvulava, nii võib lasteaialaps aasta jooksul põdeda kuus kuni kaheksa korda. Haigus on muidugi paha, kuid asja parem külg on see, et nii saab laps parema immuunsuse paljude nakkuste suhtes.