Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Koroonaga nakatunutel tekkis Parkinsoni tõbi nädalatega – teadlased leidsid haiguste vahel seose (4)

Copy
Parkinsoni tõvega mees joogiklaasi tõstmisel värisevat kätt toetamas.
Parkinsoni tõvega mees joogiklaasi tõstmisel värisevat kätt toetamas. Foto: Shutterstock

Teated suhteliselt noorte Covid-19 patsientide kohta, kellel tekkis Parkinsoni tõbi mõne nädala jooksul pärast viirusega nakatumist, on pannud teadlased mõtlema, kas kahe haigusseisundi vahel võib olla seos.

Nüüd on Ameerika keemiaühingu teadlased näidanud, et vähemalt katseklaasis suhtleb SARS-CoV-2 N-valk neuronaalse valguga, mida nimetatakse α-sünukleiiniks ja kiirendab amüloidfibrillide ehk patoloogiliste valgukimpude moodustumist, mida seostatakse Parkinsoni tõvega.

Lisaks hingamisteede sümptomitele võib SARS-CoV-2 põhjustada neuroloogilisi probleeme, nagu lõhnataju kadu, peavalu, keskendumisvõime vähenemine. Siiski on endiselt vaieldav, kas need sümptomid on põhjustatud viiruse sattumisest ajju või on sümptomid põhjustatud hoopis keemilisest signaalist, mille immuunsüsteem viirusele vastuseks ajus vabastab.

Parkinsoni tõve korral moodustab α-sünukleiiniks nimetatav valk ebanormaalsed amüloidfibrillid, mis põhjustab ajus dopamiini tootvate neuronite surma. Huvitav on see, et lõhnataju kadumine on Parkinsoni tõve tavaline sümptom. See asjaolu, aga ka Parkinsoni tõve juhtumite aruanded Covid-19 patsientidel panid Christian Blumi, Mireille Claessensi ja kolleegid mõtlema, kas SARS-CoV-2 valgukomponendid võivad vallandada α-sünukleiini muutumise amüloidiks. Nad otsustasid uurida kahte viiruse kõige levinumat valku: teravik (S-) valk, mis aitab SARS-CoV-2-l rakkudesse siseneda, ja nukleokapsiidi (N-) valk, mis kapseldab RNA genoomi viiruse sees.

Katseklaasikatsetes kasutasid teadlased fluorestseeruvat sondi, mis seob amüloidfibrillid, et näidata, et koroonaviiruse valkude puudumisel kulus α-sünukleiinil fibrillideks muutumiseks rohkem kui 240 tundi. S-valgu lisamine ei avaldanud mõju, kuid N-valk vähendas seda aega vähem kui 24 tunnini.

Teistes katsetes näitas töörühm, et N- ja α-sünukleiini valgud interakteeruvad otseselt, osaliselt nende vastandlike elektrostaatiliste laengute kaudu, kusjuures iga N-valguga on seotud vähemalt 3–4 α-sünukleiini koopiat. Järgmisena süstisid teadlased Parkinsoni tõve rakumudelisse N-valku ja fluorestseeruvalt märgistatud α-sünukleiini, kasutades sarnast N-valgu kontsentratsiooni, nagu võiks oodata SARS-CoV-2-ga nakatunud rakus. Võrreldes kontrollrakkudega, kus süstiti ainult α-sünukleiini, suri mõlema valgu süstimisel umbes kaks korda rohkem rakke. Samuti muutus α-sünukleiini jaotus mõlema valguga koos süstitud rakkudes ja täheldati piklikke struktuure, kuigi teadlased ei suutnud kinnitada, et need olid amüloidsed.

Pole teada, kas need koostoimed esinevad ka inimese aju neuronites, kuid kui jah, võivad need aidata selgitada võimalikku seost koroonaviirusnakkuse ja Parkinsoni tõve vahel, väidavad teadlased.

Tagasi üles