Jõulud ukse ees: millised on liha söömise head ja halvad tagajärjed?

Linnuliha tarbimine on tervisele kasulikum kui punase liha tarbimine. Foto: Shutterstock

Jõulud pole enam kaugel ja eestlaste jõululaualt ei puudu ka liharoad. Millised on aga liha söömise positiivsed ja negatiivsed tervisemõjud?

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) ja mitmed riiklikud toitumisnõustajad üle maailma on hiljuti soovitanud vähendada punase ja töödeldud liha tarbimist, tuginedes järjekindlatele tõenditele, mis seovad kõrgelt töödeldud liha eelkõige kolorektaalse vähiga.

On hulk tõendeid, mis viitavad punase liha tarbimise ja vähktõve seosele, kuid on vähe tõendeid, mi seostaks linnuliha tarbimist ja vähki, kirjutab News Medical.

Aastatel 2006–2010 kaasati Ühendkuningriigi biopanga uuringusse 474 985 keskealist täiskasvanut. Analüüsiti lihatarbimist laiemalt ja selle seost 25 levinud haigusseisundiga.

Tulemused, mis avaldati ajakirjas BMC Medicine, näitasid, et keskmiselt kogesid regulaarselt liha tarbivad osalejad (kolm või enam korda nädalas), tervisele rohkem kahjulikke tagajärgi võrreldes nendega, kes tarbisid liha harvemini.

Lisaks oli töötlemata punase ja töödeldud punase liha suurem tarbimine seotud südame isheemiatõve, kopsupõletiku ja diabeedi suurema riskiga. Positiivsena toodi välja seos aneemia ja punase liha vahel, ehk need, kes tarbisid punast liha rohkem, kogesid väiksema tõenäosusega aneemiat.

Kvantitatiivses plaanis näitas uuring, et iga päev tarbitud 70 grammi töötlemata punast liha ja töödeldud punase liha tarbimine suurendas südamehaiguste riski 15 protsenti ja diabeedi riski tõusis 30 protsendi võrra, võttes arvesse muid elustiili tegureid, nagu alkoholi tarbimine, füüsiline aktiivsus ja kehamassiindeks.

Lõppkokkuvõttes võib tervislik tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab lahjat liha (lahja veiseliha ja linnuliha), leevendada punase liha liigse tarbimise tagajärgi. Soovitatav oleks piirata töödeldud liha, näiteks salaami, veiselihaburgerite, vorstide ja pasteeti tarbimist, kuna neis on tavaliselt rohkem küllastunud rasvu ja soola.

Mis on aga liha tarbimise juures tervisele head?

Liha sisaldab valku ja mitmeid olulisi mikroelemente (raud, B-vitamiin). Kui liha liiga palju süüa, kaasnevad sellega negatiivsed tervisemõjud, kuid mõõdukas tarbimine on inimese organismile kasulik. 

Kõige kasulikum on liha söömine raua saamise jaoks. Punases lihas leiduv heemraud on kasulik laste ja noorte täiskasvanute kognitiivse arengu ja funktsioneerimise jaoks. Tasub teada, et punase liha heemisisaldus on kümme korda suurem kui näiteks valges kanalihas. 

Liha ja loomse päritoluga toiduained, nagu piimatooted ja kala, on ainsad looduslikud B12-vitamiini allikad. Punane liha annab 91 protsenti soovitatavast päevasest B12-vitamiini kogusest. Vitamiin B12 vähendab aneemia tekkeriski ja selle puudust seostatakse neuroloogiliste haigusega.

Punane liha sisaldab ka tsinki, mis on oluline rakkude kasvus ja paljunemises, luude hoidmisel ja immuunsüsteemi tugevdamisel.

Liha tarbimisel peavad olema hoolikad eelkõige need inimesed, kellel on südame tervisega probleeme. Uuringud kinnitavad , et tervel inimesel võib punase liha tarbimine parandada vererõhku ja veresoonte reaktiivsust.

Võtmesõna on mõõdukus, mis tähendab, et isegi kui jõululaud on rikkalik ja ahvatlev, tasub kõike tarbida mõõdukalt.