ME SAAME HAKKAMA ⟩ Kuidas vältida pettumust lähedaste jõulupeol

Kätlin Konstabel Foto: Sille Annuk

Traditsioonid on vaimse heaolu jaoks tähtsad, pere tähtsam veel, ja et pühade ajal saavad kaks tähtsat asja kokku, võiks vähemalt teoorias meil kõigil olla vaimse heaolu mõttes eriti suurepärane aeg ees. Ometi ohkavad paljud jõulukogunemistele mõeldes, sest traditsioonide hulka käib ka negatiivne pool.

Kes on alati teistega kriitiline, kes tahab igal kokkusaamisel staar – et mitte öelda isevalitsejast tsaar – olla. Kellelgi on oskus küsida ekstra taktituid küsimusi, keegi kurdab kogu aeg oma muresid, nii et laste elevil nägudegi üle rõõmu tunda näib olevat surmapatt. Pääsu ei näi olevat, sest rollid ja reaktsioonid on paigas aastaid ja vahel lausa aastakümneid. Sees tunne, et tegu on tantsuga, mida muuta ei saa ja mille sammud teeme une pealtki õigesti – ent sageli piineldes.

Õigupoolest annab meil endil siiski väga palju ära teha, et perekondlikud jõulud oleksid mõnusad. Alustame sellest, et aktsepteerime lihtsat tõde: meie vähem või rohkem lähedased inimesed on need, kes nad on, oma vigade ja vahvate külgedega. Lapsed võivad kasvada ja natuke arukamaks saada, täiskasvanute suhtlemis- ja olemisviis kipub üsna samaks jääma. Ei ole me lähedased ideaalsed – seda pole me isegi, keegi ei ole. Ometi on nad meile tähtsad ja enamikul neist on jooni, mille pärast nad meile siiralt meeldivad. Me ei saa teisi inimesi kuidagi jõuga muuta, küll aga saame muuta enda käitumist ühes või teises olukorras.