Pandeemia on soodne pinnas toidusõltuvuse tekkimiseks

Stressiperioodil vabastab keha palju stressihormooni kortisooli, mis suurendab isu just soolaste, magusate ja kõrge rasvasisaldusega toitude järele. Foto: John Leicester/AP/Scanpix

Maailma Terviseorganisatsiooni väljakuulutatud koroonapandeemia tõi kaasa piirangud ja isoleerituse ning igapäevarutiini ja sotsiaalsete kontaktide katkemise. See on tekitanud laialdast stressi, mille vastu on paljud otsinud lohutust toidust, sattudes toidusõltuvuse küüsi, on uuringutes täheldatud.

Pikkade stressiperioodide korral jääb keha võitle-või-põgene olekusse, mis tõstab inimese motivatsiooni süüa. Stressiperioodil vabastab keha palju stressihormooni kortisooli, mis suurendab isu just soolaste, magusate ja kõrge rasvasisaldusega toitude järele. Need toidud vähendavad inimese üldist stressitaset, millest tuleneb ka termin «lohutustoidud». Nii hakkab inimene seostama stressi ja emotsioone lohutustoiduga, sattudes toidusõltuvusse.

Rahvusvahelisest veebiküsitlusest 2020. aasta aprillis selgus, et kuigi isoleerimine on rahvatervise kaitsmiseks vajalik meede, vähendab see kehalist aktiivsust ja halvendab toitumiskäitumist tervist kahjustavas suunas, tõstes kehakaalu.

Seda kinnitavad paljud uuringud. Šveitslased on võtnud Covid-19 pandeemia ajal kiiresti kaalus juurde. Hiljuti esitatud uuringus leiti, et aastatel 2019–2021 oli keskmine kaalutõus kõigis vanuserühmades 3,3 kilogrammi. Kõige rohkem lisandusid kilod vanuses 45–64, kus võeti kahe aasta jooksul juurde keskmiselt 6,7 kilo. 5000 inimest küsitlenud Public Health Englandi uurimusest selgus, et üle 40 protsendi Ühendkuningriigi täiskasvanutest oli pandeemia ajal kaalus juurde võtnud veidi üle kolme kilo.