Koroonaviiruse haigus annab tugeva hoobi närvisüsteemile

Koroona tagajärjel esineb sageli kognitiivseid probleeme: uimasus, keskendumisraskused, sõnaleidmisraskused ja mäluprobleemid. Raskusi võib valmistada ka tegevuste planeerimine ja elluviimine. Foto: Shutterstock

Koroonaviirus haigus mõjutab inimeste organeid, sealhulgas ka närvisüsteemi ja peaaju. Paljud on täheldanud haiguse tagajärjel tekkinud kognitiivseid probleeme, nagu keskendumisraskused, mäluprobleemid, uimasus, ajuudu (brain fog) ja raskus õigete sõnade leidmisega. Kõik eelmainitu mõjutab inimese igapäevaelu, suhteid ja töövõimet. Mida ette võtta? Kuhu pöörduda?

Neuropsühholoogi vastuvõtt pole paljude esimene mõte, kuid võib olla just see, mida vaja. «Nüüd juba teame, et koroona mõjutab ka närvisüsteemi, neuropsühholoog peaks olema üks osa sellest multidistsiplinaarsest lähenemisest,» selgitab Covid-19 järgsete probleemide rehabilitatsiooni pakkuv neuropsühholoog Helen Pikkat. Nii nagu vajab Covidi-järgselt taastumist füüsiline pool, vajab toetust ka vaimne tegevus.

Pikkat rõhutab, et teenus on väga indiviidikeskne, seega konkreetseid samme, mida kliendiga ette võetakse, ei saa üldistada. Edasine selgub esmases konsultatsioonis. «Mõne inimese puhul võibki asi ainult esmase konsultatsiooniga piirduda, me anname soovitused, kuidas toimetulekut parandada ja milliseid strateegiaid kasutada probleemide vähendamiseks,» räägib neuropsühholoog. «Isegi kui pole võimalik oma aju kohe tööle saada nii nagu varem, on alati võimalik leida erinevaid lahendusi, kuidas paremini hakkama saada,» sõnab Pikkat. Kognitiivsete probleemide täpsem hindamine toimub läbi eraldi uuringute.