Kooliõde: teadlik maiustamine aitab hoiduda liialdamisest

Kommid. Foto: Postimees/Scanpix

Detsembrikuu pakub tavapärasest rohkem võimalusi magusasöömiseks. Kooliõde Tiiu Ulmre annab nõu, kuidas hoiduda maiustustega liialdamisest ja teha tervislikumaid magusavalikuid.

Kivimäe põhikooli kooliõde Tiiu Ulmre kinnitab, et magusasöömist tuleks kontrolli all hoida igal ajal. Detsembrikuus aga peaks olema eriti valvas, sest päkapikud ei maga ja advendikalendrid üllatavad, kommipakid tulevad lasteaiast, koolist, töökohtadest. Ja eks tekib ka inimlik kiusatus pühadeks veel lisaks koju maiustusi osta, sest magusatootjad tulevad välja imeilusalt kujundatud isuäratavate jõulutoodetega.

«Päris kindlasti on jõulukuul magusasöömist rohkem. Teisest küljest ei ole detsember füüsilise poole pealt õpilastel kõige aktiivsem aeg. Algab koolivaheaeg, siis tulevad jõulud, aastalõpp, uus aasta. Õppetöö jätkub alles jaanuari teisel nädalal. Ja et on pime ja külm aeg, istuvad lapsed hea meelega vaheajal kodus ekraanide taga ning kui midagi maitsvat on sealjuures käepärast, lähebki näksimiseks ja maiustamiseks,» selgitab kooliõde lihtsat tõsiasja. «Tuleb loota mõnusale lumisele talvele, mis meelitaks meie lapsi veidigi enam õue mängima ja sportima – saaks lapsed värskes õhus liikuda ning oleks kommikausist ka eemal.»

Kommikauss silma alt ära

Tiiu Ulmre rõhutab, et juhtohjad on lapsevanema käes. «Lastele ju tavaliselt meeldibki magus, pere täiskasvanud peaksid olema need, kes piirid paika panevad, peidavad näiteks maiustused silma alt ära ja jagavad kommi-küpsist jaokaupa,» annab ta head nõu.

Ulmre soovitabki igasuguse suhkrut sisaldava näksimiskraami pigem käeulatusest väljas hoida, sest siis ei saa maiustamine hakata segama toitumist. «Nälga tundes on ju nii mugav ja kerge haarata see magus pala, aga samas on maiustused enamjaolt tühjad kalorid.»

Tühjad kalorid tähendavad kooliõe sõnul eelkõige seda, et maiustus viib energiataseme kiiresti üles, kuid peagi kukub see uuesti alla ja organism ei omanda söödust midagi kasulikku. «Kiire energiasööst suhkru toel mõjub ergutavalt, kuid keha ei saa kasulikke aineid, valke ega vitamiine, kõike seda, mida vajab laps kasvamiseks ja arenemiseks.»

Suhkrukommi asemel kakaorohke šokolaad

Suhkrut lisatakse pea kõikidele toidukaupadele nagunii ja kooliõde teab lapsi, kes alustavad oma päeva magusa jogurtiga. «Korraks saab kõht täis, söögiisu kaob, aga juba paari tunniga on näljatunne tagasi. Sellepärast olekski vaja jätta magustoit siiski söögikorra lõppu,» juhib Tiiu Ulmre tähelepanu.

«Kui mulle tuleb kabinetti kõhuvaluga laps, siis esimese asjana uurin, mida ta täna söönud on. Üldiselt need kõhud, kus sees on hommikune toitev puder, muna või mõni võileib, valutavad harvem,» tõdeb kooliõde.

Toidu kvaliteedist rääkides rõhutab koolide, et organism, mis saab oma vajalikud ained kätte, pole ka tihti nii suures magusavajaduses. Laps, kes sööb korralikku kodus tehtud sooja sööki, võtab lõpetuseks ühe puuvilja, ei vaja enam suhkrut lisaks. Kindlasi pole kooliõe sõnul keelatud ka kommid ja šokolaad, kuid siis tasub olla valiv.

«Mitte võtta seda kõige odavamat maiustust, sest need on tavaliselt täis lihtsalt tehislikke värvaineid ja suhkrut. Samas kui veidi kallimas tootes kasutatakse looduslikke aineid. Šokolaadi puhul tuleks eelistada piimašokolaadile tumedamat, kus kakaod rohkem,» kutsub kooliõde emasid-isasid kaupade koostisainetega tutvuma.

Kvaliteetse maiuse puhul on ka maitseelamus suurem. Tiiu Ulmre annab nõu selgitada välja lapse lemmikšokolaad või -komm ja anda talle võimalus head asja ka nautida.

«Las laps saab oma lemmikmaiuse pärast soolase toidu söömist ja siis piiratud koguse – nii on rõõm suurem ja kestab kokkuvõttes kauem. Kui komme täis kauss asub teleka või arvuti kõrval, siis käsi käib kausi vahet ja pilk on samal ajal ekraanil. Aju tegeleb pildiga ja ei saagi keskenduda mõnusale magusale maitsele. Nii jääb inimene ilma sellest, mida maiustus peaks meile pakkuma – heaolutunnet ja mõnikord lohutust.»

Lapsevanema abi

Šokolaad on teada-tuntud kurvameelsuse rohi. «Vahel on väga hea šokolaadiga tuju tõsta, aga see ei toimi, kui tegemist on pidevalt nukra lapsega. Pikalt kestev masendus ja õnnetunde puudumine nõuab kindlasti eraldi tähelepanu. Nii et kui peres on laps, kes tahab pidevalt magusat süüa, siis tasub uurida, ega seal taga ole hoopis muud probleemid – masendus, üksindustunne või ka hirm.»

Tiiu Ulmre ei ole sugugi seda meelt, et lastel maiustamine ära keelata. «Aga et enam pole need ajad, kus magusat poest saada pole, kipume liialdama. See toob lõpuks kaasa halva enesetunde, osa lastel tekitab magus hüperaktiivsuse võimendumist, pidev maiustamine hakkab tõstma kehakaalu, eriti kui õpilane pole füüsiliselt aktiivne.» 

Kaalutõusuga kimpus olevate laste vanematel soovitab kooliõde anda maiustus kätte päeva esimeses pooles ehk enne kella 15, siis jõuab organism saadud energia ja kalorid enne õhtut ära kulutada ning see ei jää kehale koormaks. Kehtib ka see vana tõde, et ülekaalu vältimiseks tuleks üleliigsed kalorid füüsilise tegevusega ära põletada.

Kooliõde Tiiu Ulmrel on pühadeajaks lapsevanematele soovitus: «Kokake koos perega ja tehke maiustused ise kodus valmis. Saadaval on nii palju häid retsepte, pealegi on isetehtud toit puhtast toorainest. Tehke näites kodusest tainast piparkoogid või valmistage käsitöökomme. Suhkru kogust saab sealjuures vähendada või asendada see mõne teise magustajaga, nagu mesi, looduslikud siirupid. Kasutegureid on mitu: esiteks valmivad hoole ja armastusega tehtud kodused maiustused, teiseks saab köögis lõhnade ja maitsmiste keskel juba esimene magusavajadus rahuldatud ja nii on lihtsam ka pärast piiri pidada, ning kolmandaks: koos tegutsemine pakub hinnalist aega koos lastega. Võib-olla saab ühiselt köögis askeldades ära lahendatud mõnigi mure, mis varem pani last kommikausist lohutust otsima.»

Artikkel ilmus esimest korda 24. detsember 2022.