Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Uuringus ilmnes, mis vähendab hulgiskleroosi haigestumise riski poole võrra

Copy
Teadlased on avastanud Covid-19 põdevatel inimesest ajukoe põletikku ja turset. Lisaks on leitud neuroneid kaitsva müeliinkihi kahjustust, mis ilmneb tavapäraselt pöördumatute neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks hulgiskleroosi korral.
Teadlased on avastanud Covid-19 põdevatel inimesest ajukoe põletikku ja turset. Lisaks on leitud neuroneid kaitsva müeliinkihi kahjustust, mis ilmneb tavapäraselt pöördumatute neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks hulgiskleroosi korral. Foto: Shutterstock

Hulgiskleroos, ladina keeles sclerosis multiplex (SM), on levinud närvihaigus, mida põeb hinnanguliselt 2,5 miljonit inimest maailmas. Täiskasvanueas haigestumist soodustavad geneetiline eelsoodumus, aga ka vähene viibimine päikese käes, vähene eksponeeritus ultraviolettkiirgusele ning vähene D-vitamiini sisaldus organismis, vahendab Eesti arstide liidu ajaleht.

Enamasti haigestuvad 20–50-aastased täiskasvanud, kuid kuni 10 protsendil juhtudest haigestutakse ka nooremas eas – enne 18. eluaastat. Laste ja noorukite SMi haigestumist soodustavate tegurite kohta on vähe andmeid.

USAs tehtud uuringus vaadeldi enne 18. eluaastat SMi haigestumise seost ruumist väljas ja päikese käes veedetud aja pikkkusega. Uurimisalused, kokku 330 SMi haiget, valiti riigi 19 lastehaigla patsientide hulgast, kelle kohta koguti andmeid nende tavapärasest viibimisest väljapool siseruume ning päikesekiirguse aktiivsuse kohta neis paigus vaatlusaluste väljas viibimise ajal. Kontrollrühma moodustasid 530 samades piirkondades elavat sama soolise ja vanuselise jaotusega tervet last ja noorukit.

Andmete analüüsil ilmnes, et vaatlusalustel, kes viibisid väljaspool siseruume 1–2 tunni vältel päevas, oli SMi haigestumise risk 81 protsendi võrra väiksem. Haigestumise risk seostus päikesekiirguse aktiivsuse ja ekspositsiooniaja pikkusega – Florida vaatlusalustel oli haigestumise risk 21 protsendi võrra väiksem kui New Yorgis elavatel lastel. Suviti 30 minuti kuni tunni vältel päevas päikese käes viibinud vaatlusalustel oli SMi risk 50 protsendi võrra väiksem, võrreldes enamasti siseruumides viibinutega. Eriti oluliselt vähenes SMi risk neil, kes esimesel eluaastal said väljas viibida mitu tundi päevas.

Uuring avaldati USA neuroloogia assotsiatsiooni ajakirjas Neurology ja autorid on töö järeldused formuleerinud tingivas kõneviisis: kui uuringu tulemused osutavad põhjuslikule seosele, on suvel päikese käes viibimine tugev kaitse SMi haigestumise eest, samuti elamine päikeserikastes piirkondades.

Tagasi üles