T, 4.10.2022

Lastearst: esimene lisatoit olgu võimalikult täisväärtuslik

PM Tervis
Lastearst: esimene lisatoit olgu võimalikult täisväärtuslik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Esimene püree võiks olla sobiva konsistentsiga ning koosneda vaid ühest köögiviljast.
Esimene püree võiks olla sobiva konsistentsiga ning koosneda vaid ühest köögiviljast. Foto: Shutterstock

Ligikaudu kuue kuu vanuselt on beebi valmis lisatoiduks ning tema elus on kätte jõudnud uus etapp. Värvilised köögiviljapüreed avavad ukse põnevasse maitsete maailma ning loovad tähtsa vundamendi edasiseks arenguks. Lastearst Külli Muug jagab nõu, mida lapsele lisatoidu andmisel meeles pidada.

Kuna lapse kõht on täiskasvanu omast väiksem, on lapsevanema roll muuta iga tema lusikatäis võimalikult tervislikuks, et see sisaldaks tema arenguks vajalikke toitaineid. Esimene püree võiks olla sobiva konsistentsiga ning koosneda vaid ühest köögiviljast. Lisatoitu antakse lapsele alati enne rinnapiima või piimasegu. Kui laps sööb kõigepealt piimast kõhu täis, võib ta lisatoidust keelduda. Nii võib olla keerulisem lapsele lisatoitu pakkuda.

«Väga heaks valikuks on näiteks kartuli- või lillkapsapüree, mida pakutakse esialgu ettevaatlikult, alustades poole teelusikatäie suuruse kogusega, suurendades kogust iga päev järk-järgult. Kolme päeva möödudes võib lisada ühe kaupa teisigi köögivilju, näiteks porgandit, brokolit või kõrvitsat. Lapse reaktsioonid uuele maitsele võivad olla seinast seina, püree peale võib ta nii naerda kui nina krimpsutada, igasugune reaktsioon on täiesti normaalne ja ootuspärane,» lisas Muug.

«Ise kodus imikule lisatoitu valmistades eelista orgaanilisi köögivilju ning ole ettevaatlik rasvadega ning maitseainetega. Kindlasti ei kuulu esimese lisatoidu sisse sool, suhkur, äädikas, pipar ega vürtsid, mis võivad soolestikku ärritada,» ütles Muug.

Muugi sõnul pole lisatoidu andmisel toiduallergiad küll sagedased, kuid aeg-ajalt neid ikka esineb. «Mistahes allergilise reaktsiooni või tervisemuutuse korral pea lisatoidu andmisega piiri ning konsulteeri pere- või lastearstiga. Samuti võiks lisatoitu pakkuda vaid tervele lapsele ning pigem ennelõunasel ja lõunasel ajal kui õhtul, nii on lapse olemist lihtsam jälgida,» ütles Muug.

Magus marjapüree ei peaks olema esimene lisatoit

Pärast paarinädalast lisatoidu andmist võib imiku menüüsse lisada ka pudrud. Alates kuue kuu vanuselt võiks laps süüa iga päev liha, kord nädalas kala, samuti puuvilju ja marju. «Magusat puuvilja- ja marjapüreed ei tohiks pakkuda esimese lisatoiduna, kuna laps ei pruugi edaspidi köögiviljadest enam huvituda. Kõige paremaks valikuks on meie kodumaised suvised marjad, õunad, pirnid ja ploomid, mille kasvatamisel ei ole kasutatud ebavajalikke mürke ega pestitsiide,» ütles Muug.

Umbes kaheksa kuu vanuselt hakkavad lapsed ise väikseid esemeid käes hoidma ja siis on õige aeg alustada ka väikeste pehmete toidupaladega. «Selleks sobivad näiteks väikesed leivatükid, pehmeks keedetud kartul või kaalikas ja ilma kooreta õuna- ja pirnitükid. Toidu katsumine ja ise söömine arendab lisaks ka lapse peenmotoorikat, ka lisatoitu võiks sel põhjusel anda alati lusikaga. Tahkemat näputoitu, näiteks toorest porgandit või kurki võib anda lapsele alles siis, kui ta oskab juba närida,» soovitas Muug.

Jogurtid tasub maitsestada ise

Üheksa kuu vanuselt võib lapse menüüsse lisada hapendatud piimatooteid: jogurtit, keefirit, hapupiima ja hapukoort, samuti juustu ja kohupiima. «Ära anna lapsele lisatud suhkruga kohupiima ja jogurtit, vaid maitsesta seda ise kodus valmistatud marjapüreega. Lehmapiima võib lisada lapse menüüsse alates 12 elukuust, ent kui ta saab selles vanuses veel rinnapiima või piimasegu, pole tal lehmapiima toiduks lisaks vaja,» kinnitas Muug ning lisas, et väikeses koguses võib lehmapiima lisada toidule, näiteks pudru või köögiviljapüree maitsestamiseks alates kuue kuu vanusest.

Märksõnad
Tagasi üles