Soole ärritussündroom on väga levinud probleem. Selle all kannatab umbes 20 protsenti rahvastikust ja naisi tabab see kaks korda sagedamini kui mehi. Kõige sagedami tekib haigus 20–30-aastastel.
Soole ärritussündroomi sagedamad tundemärgid on kõhupuhitus ja -valu, mis on eriti tugev allpool naba. Samuti koolikud, mis leevenevad roojamisel, kõhukinnisus niitja või kuulikesetaolise roojaga või hoopis kõhulahtisus. Kaasuda võivad ka teised seedekulglaga seotud sümptomid, nagu iiveldus, oksendamine, kõrvetised ja neelamistakistus. Soole ärritussündroomi sümptomitel on kalduvus ilmuda ja kaduda ning enamasti kestab selline vaheldumine aastaid.
Sarnaseid lühiajalisi sümptomeid võib esineda ka kiire ja stressirohke elustiili ning valede toiduvalikute puhul. Kõige parem on selliseid probleeme ennetada ja tervislikult toituda. Jälgima peaks, et menüü sisaldaks piisavalt rohelist salatit ja köögivilju. Oluline on tarbida puhast vett ja süüa korraga vähem, kuid tihemini.
Soole ärritussündroomi põhjus pole teada, kuid seda on võimalik leevendada
Soole ärritussündroomi diagnoosimisel tuleb välistada kõik teised võimalikud haigused. Ärritussündroomi diagnoosimiseks pole üht kindlat viisi – uuringud on pigem suunatud teiste samasuguste sümptomitega tõsiste haiguste välistamisele.
Kuigi sündroomi põhjuseid ei teata, on sümptomite leevendamisel abi elustiilimuutustest ja erinevatest preparaatidest. Kergemate seedevaevuste korral saab abi taimeteest. Seedimist soodustavad piparmünt, kummel, saialill, apteegitill ja köömned. Neid taimi võib tarbida eraldi või valmistada taimede segu. Kes ise suur taimetark ei ole, saab apteegist mitmesuguseid valmis teesegusid, näiteks maotee või seedimistee.