Uuringu kohaselt võib mitmetes toitudes kasutatav suhkrulisand aidata levida ohtlikul superbakteril, kirjutab Science Alert.
Levinud suhkrulisand võib aidata kaasa ohtliku superbakteri paljunemisele
Jutt käib trehaloosist, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, ja mida leidub sellistes toiduainetes nagu batoonid ja närimiskumm.
Kui leiud leiavad kinnitust, siis seostatakse trehaloosi bakteri Clostridium difficile kahe tüve tekkega, mis võib põhjustada kõhulahtisust, põletikulist soolehaigust koliiti ja isegi elundipuudulikkust.
Antibiootikumresistentsete bakterite kiire levik on viimastel aastatel muutunud haiglate jaoks suureks murekohaks ja ajastus ühtib trehaloosi turule saabumisega.
«2000. aastal kiideti trehaloos Ameerika Ühendriikides heaks toidulisandina paljudes toiduainetes, alates sushist ja köögiviljadest kuni jäätiseni,» ütles üks uurijatest, Robert Britton Texase Baylori meditsiinikolledžist 2018. aasta jaanuaris.
«Umbes kolm aastat hiljem hakkasid teated nende bakteripõlvkondadega seotud haiguspuhangute kohta suurenema. Samuti võivad kaasa aidata muud tegurid, kuid me arvame, et trehaloos on peamine vallandaja.»
C. difficile liinid, millele Britton viitab, on RT027 ja RT078. Kui teadlased analüüsisid nende kahe tüve genoome, leidsid nad DNA järjestused, mis võimaldasid neil väga tõhusalt toituda väikestes annustes trehaloosi suhkrust.
Tegelikult vajavad need konkreetsed bakterid tänu oma geneetilisele ülesehitusele elamiseks umbes 1000 korda vähem trehaloosi kui teised C. difficile'i tüübid.
Nende leidude saamiseks tegid teadlased katseid hiirtega, kelle organismi viidi tüvi RT027. Väikestes annustes trehaloosi saanud rühmas oli suremus palju suurem – teadlased leidsid, et mitte rohkemate bakterite tõttu, vaid seetõttu, et suhkur võimaldas sellel toota rohkem mürgiseid toksiine.
Täiendavad testid kolme inimese soolestiku vedelikega näitasid, et RT027 oli võimeline kasvama väikestest kogustest trehaloosist, samas kui teised bakteritüved seda ei teinud.
Siiani pole kindel, kas trehaloos on C. difficile'i levikule kaasa aidanud, kuid uuringutulemused ja selle lisandina heakskiitmise ajastus on teadlaste sõnul üsna veenvad. Nüüd on seose kinnitamiseks vaja rohkem uuringuid.
Uuring avaldati ajakirjas Nature.