E, 30.01.2023

Irja Lutsar: omikronist ja koroonaviiruse tulevikust

Irja Lutsar
, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor
Irja Lutsar: omikronist ja koroonaviiruse tulevikust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 13
Nakatumiste tõusu põhjuseks on viiruse omikrontüvi.
Nakatumiste tõusu põhjuseks on viiruse omikrontüvi. Foto: Shutterstock

Professor Irja Lutsar pani sotsiaalmeediase kirja oma mõtted omikron tüvest ja tulevikust. Jutt on kokku kirjutatud vana aasta viimastel päevadel.

Ajal, mil tundus, et koroonaviirusega hakkame ühele poole saama tuli kiirelt ja pauguga omikron. Tegemist on täiesti uue, mitte eelnevatest tüvedest edasi arenenud koroonaviiruse variandiga, mida iseloomustab rohkete mutatsioonide olemasolu ogavalgu geenis. Sarnaseid mutatsioone esineb ka teistel variantidel ja mitmeid on seostatud kas viiruse kiirema levikuga või tekkinud immuunsuse vältimisega.

 

Mida me omikron variandist teame?

1. Omikron variant levib kõigist eelnevatest variantidest oluliselt paremini. R0 arvatakse olevat 10 (esialgsel Wuhani tüvel oli see 2-3). Kiiret levikut näitab nakatumiste plahvatuslik kasv esmalt Lõuna Aafrika Vabariigis ja seejärel Taanis, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja teistes Euroopa ja Põhja Ameerika riikides. Vaatamata lendude keelule on viirus praeguseks levinud üle maailma. Erinevalt LAVst, kus omikron tuli ajal, mil deltaviirus oli peaaegu taandunud, saabus see variant enamusse Euroopa riikidesse deltaviiruse tõusu ajal. Praeguseks on omikron variant saanud paljudes riikides valdavaks viiruspopulatsiooniks, siiski pole veel selge kas omikron tüvi suudab saada täielikult valitsevaks, nii nagu seda on suutnud delta variant viimase 5 kuu jooksul. Samuti tuleb arvestada, et kasutades pelgalt rahvusvahelisi andmebaase ei saa erinevaid riike omavahel võrrelda. Üldreeglina on nakatunuid rohkem riikides, mis rohkem testivad ehk siis saavad kätte ka viiruse kandjad või väga väheste sümptoomidega isikud. Näiteks Taani teeb umbes 250 000 PCR testi ja samapalju antigeeni testi iga päev.

2. Omikron variant suudab eelnevalt omandatud immuunsust vältida. Nii haiguse läbi põdenud kui ka täielikult vaktsineeritud nakatuvad omikron tüvega oluliselt sagedamini kui seda juhtus delta tüvega. Siiski täheldati vaktsiinide efektiivsuse vähenemist ajas juba enne omikron tüve tulekut. Omikron tüvega on see veelgi märgatavam; 4-5 kuud pärast teist doosi on vaktsiinide efektiivsus omikron tüve vastu väga madal, mõnedes uuringutes isegi olematu. Siiski on oluline, et vaktsiinid on endiselt väga efektiivsed raske haiguse ja surma vältimisel ning tõhustusdoosid taastavad vaktsiinide efektiivsuse kiirelt (70-85%-ni). Veelgi enam isegi kui vaktsineeritud inimesed nakatuvad, siis haigust põevad nad oluliselt kergemalt või hoopis asümptoomselt. Seega pole vaktsiinide osatähtsus COVID-19 -ga toime tulemisel sugugi vähenenud.

3. Omikron tüvi põhjustab kergemat haigust. Omiron tüvega nakatunute peamised sümptoomid on nohu, kinnine nina, väike palavik, harvem maitse- ja lõhnatundlikkuse häired. Seega, ka väiksemate hingamisteede sümptoomide korral on mõttekas ennast testida, et vältida teiste nakatumist SARS-CoV-2-ga. Nii LAVst tulevad andmed kui ka inglaste uuringud näitavad, et omikron tüvega nakatumine vähendab haiglasse sattumise riski 40% võrra võrreldes delta tüvega ning samuti lüheneb haiglas viibimine. See ei pruugi tingimata tähendada, et haiglad siiski haigetega ei täituks, sest tänu omikron tüve paremale levikule võib haigestuda oluliselt rohkem inimesi. Samuti pole veel selge mis juhtub siis kui omikron tüvi satub eakate populatsiooni, eriti nende hulka, kes pole vaktsineeritud või kellel viimasest vaktsiinidoosist on möödunud üle 6 kuu. Ühendkuningriigi andmetel on omikron tüve laialdase leviku ajal ennekõike suurenenud hospitaliseerimine vanuses 85+ aastat, aga ka 65-84 aastat, ning see viitab asjaolule, et omikron ei pruugi eakatel üldsegi mitte kerge haigus olla. Haiglates on tõusnud ka isikute hulk, kes on PCR positiivsed, aga ei põe COVID-19.

4. Omikron tüvi ei pruugi küll ise inimest haiglasse saata, aga mitmed riigid on täheldanud, et tema kiire levik omab kaudset mõju teenuste, sealhulgas meditsiinisüsteemi toimimisele. Paljud inimesed on isolatsioonis ja seega tööst eemal kas väga kergete haigussümptoomide või siis lähikontaktsuse tõttu ja seetõttu on suur personali puudus. See on ka üheks põhjuseks miks paljud riigid oma isolatsiooni ja karantiini nõudeid ümber vaatavad. Sellist lähenemist võimaldab omikroni poolt põhjustatud haiguse lühem inkubatsiooni periood. LAV näiteks lõpetas eneseisolatsiooni nõude ja testib ja isoleerib edaspidi vaid neid kellel on haiguse sümptomid. USA lühendas isolatsiooni perioodid 5 päevale ja mitmed teised riigid 7 päevale. Erinevates riikides on erinev lähenemine - isolatsioon võib aga ei pea lõppema negatiivse testiga. Siiski peab märkima, et ekspertidel isolatsiooni ja karantiini pikkuse ja selle lõpetamise kriteeriumite osas ühtset seisukohta pole.

Kas vaktsiinidest on kasu?

See küsimus pole kellelegi üllatuseks kui vaadata pelgalt Eesti andmeid, kus umbes 50% igapäevastest nakatunutest on vaktsineeritud. Kui aga kohandada nakatunute hulk populatsiooni suurusele, siis näeme endiselt, et vaktsineeritute hulgas on nakatumised kaks korda harvemad kui vaktsineeritute hulgas. Samas ei tohi me ära unustada, et vaktsiinid on ennekõike arendatud raske haiguse ja surma vältimiseks mitte aga nakatumise ja kerge ning keskmise raskusega haiguse vastu. Raske haiguse vältimisel on mRNA vaktsiinide efektiivsus omikroni suhtes ilma tõhustusdoosita 70%; tõhustusdoos aga suurendab seda veelgi. Vaktsiinide mõju väheneb ajaga ja seda ennekõike jällegi kerge ja keskmise raskusega haiguse vältimisel. Viimased uuringud omikron tüvega näitavad, et vaktsineeritud inimesed põevad kergemalt, satuvad harvem haiglasse ja suure tõenäosusega ka intensiivravisse ja surevad harvemini. Seega on vaktsiinid endiselt kõige kindlamaks tagatiseks pandeemiast välja tulekul.

Aga vaktsiinide puhul on ka palju määramatust – vaktsiinidel sarnaselt kõigi ravimitega on kõrvalnähud, valdavalt küll hästi talutavad ja mööduvad, aga harvadel juhtudel võivad olla tõsised tagajärjed. Suure tõenäosusega on tegemist mitte kahe vaid kolme doosi vaktsiinidega. Samuti pole teada kui sageli on vajalikud tõhustusdoosid. Paratamatult, vähemalt esialgu, peavad jääma ka muud vahendid nagu maskid, distantsi hoidmine ja hea ventilatsioon,

Mis edasi saab?

Omikron tüvi tulek viitab asjaolule, et viirusel hakkab jõud raugema samal ajal kui populatsioonis immuunsus üha suureneb kas siis vaktsineerimise, läbi põdemise või mõlema tõttu. Seetõttu näeme küll suuri nakatumise näitajaid, aga sellega ei kaasu suurenenud suremust ning meditsiinisüsteem pole üle koormatud.

Kui suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud ja rasked haigusjuhud ja surmad välditud, siis pole ka enam tarvis ilma sümptoomideta inimesi testida või kontaktseid isoleerida. Väga tõenäoline on olukord kus vaatamata vaktsineeritusele nakatumine koroonaviirusega ikkagi toimub, aga haigus on suhteliselt kerge. Samas kaasneb nakatumisega immuunsuse tõhustamine ja see annab edasiste nakatumiste vastu hea kaitse. Seega võib SARS-CoV-2 liigitada teiste viiruste hulka, mis jahedatel hingamisteede haigestumist põhjustavad, aga meie elu suhteliselt vähe häirivad.

Siiski usun endiselt et WHO on õigus kui ta ütleb, et midagi pole möödas enne kui kõik on möödas. Maailmas on endiselt palju riike kus elanikkonna vaktsineeritus on väga madal ja kus ilmselt pole ka haigestumine väga suur olnud. Sealt võivad endiselt esile kerkida uued viirustüved, mis siiski loodetavasti ei suuda samal ajal kiiresti levida, immuunsust vältida ja põhjustada rasket haigust. Samuti jääb koroonaviiruse vastane vaktsineerimine meiega veel mõneks ajaks – kellele, millega ja kui sageli peaksid näitama edasised uuringud. Kindlasti tuleb uusi vaktsiine, aga kas need suudavad viiruse ringluse täielikult kaotada, selles kahtlen. Kui läbi põdemine ei anna eluaegset immuunsust, siis vaevalt suudavad seda teha vaktsiinid. Suure tõenäosusega on iga järgnev haigestumine aga kergema kuluga.

Märksõnad
Tagasi üles