Kas nikotiin põhjustab vähki? Levinud müüdid ja põnevad faktid nikotiini kohta

Põlemise käigus eraldub sigaretisuitsust kokku umbes 6 000 erinevat kemikaali. Foto: Shutterstock

On hästi teada, et suitsetamine on tervisele kahjulik – seda on tõestanud aastakümnete jooksul arvukad uuringud. Sageli peetakse suitsetamisest tulevate tervisehädade põhisüüdlaseks aga ekslikult nikotiini. Tõsi - nikotiin on küll tugevatoimeline sõltuvust tekitav aine, kuid nikotiin pole kaugeltki kõige ohtlikum toimeaine, mida inimese keha suitsetades omastab. Teadlaste sõnul võib nikotiinile omistada isegi ravivaid omadusi.

Teadlased üle kogu maailma on uurinud suitsetamise mõjusid tervisele ja leidnud, et vähi tekke põhjuseks on sigaretis peituvad kantserogeensed ained. Süüdatud sigaret kuumeneb kuni 600 kraadini, mis on peaaegu poolteist korda kuumem kui Päikesesüsteemi kuumimal planeedil Veenusel. Põlemise käigus eraldub sigaretisuitsust kokku umbes 6 000 erinevat kemikaali, millest umbes 100 on kantserogeense toimega.

Sigarettide kahjulikkuse taga on põlemine

Nikotiini seostamine vähktõvega on levinud müüt, millel pole kuigi palju tõepõhja all. Seda kinnitab ka Maailma Terviseorganisatsioon, kes on eemaldanud selle tubaka toimeaine vähktõve tekitajate nimekirjast. Nikotiinasendusravi on Maailma Terviseorganisatsiooni oluliste ravimite nimekirjas alates 2009. aastast. Asendustooted aitavad nikotiinivajadust järk-järgult asendada, vähendades samal ajal kasutajate kokkupuudet tubakasuitsus leiduvate kantserogeenide ja muude toksiliste ainetega

Kantserogeensete ainete kõrval tekitavad inimestele suitsetades põhilisi terviseprobleeme ained nagu tõrv, vingugaas ja radioaktiivseid ühendeid, nagu poloonium-210. Viimast ainet on varem kasutatud tuumarelvade valmistamiseks ja see sai ülemaailmselt kurikuulsaks 2006. aastal, kui endine Venemaa julgeolekuagent Aleksandr Litvinenko suri pärast mürgitatud tee joomist.

Nikotiini leidub sageli koos mürgiste ainetega nagu atsetoon, mida kasutatakse küünelaki eemaldamiseks; butaan, mida kasutatakse tulemasinate täitmiseks; või formaldehüüd, mida kasutatakse surnute balsameerimiseks. Nikotiini ei tohiks siiski võrrelda nende ainetega, sest nende toimemehhanismid on erinevad.

Nikotiini kahjulikud ja kasulikud omadused

2003. aastal viis Maailma Neuroteaduste Selts - suurim teadlaste ja arstide organisatsioon kogu planeedil - mis on pühendunud aju ja närvisüsteemi uurimisele, läbi huvitava uuringu. Uuriti, kuidas nikotiin mõjutab mälu ja kaitset haiguste eest. Pärast uuringut olid teadlased üllatunud. Nad teatasid, et üks nikotiini komponentidest, kotiniin, parandab mälu ja kaitseb isegi ajurakke Alzheimeri ja Parkinsoni tõve eest.

Loomulikult ei tähenda see, et nikotiin on imerohi. Seda ei tohiks pimesi ülistada ja pjedestaalile tõsta. Nikotiin tekitab sõltuvust ja selle tubaka toimeaine kõrvaltoimete hulka kuuluvad südame-, hormonaalsed ja seedeprobleemid. Nikotiin vabastab ka adrenaliini, mis tõstab vererõhku. Samal ajal põhjustab see südame sagedasemat löömist.

Teaduslikud uuringud on aga näidanud, et nikotiinil on ka rahustav mõju. Veelgi enam, üha enam avastatakse fakte, et nikotiin lihtsustab pikkade ja tüütute ülesannete lahendamist, parandab keskendumisvõimet ja tähelepanu, võimet infot kiiremini vastu võtta ja isegi parandab motoorseid liigutusi.

Loomulikult ei ole nikotiin rohi kõigi haiguste vastu ja see ei õigusta kahju, mida sigaretid kehale tekitavad. Samas pole ka õiglane nikotiini ristida müütide ja valeinformatsiooniga patuoinaks kõigi suitsetamisega kaasnevate hädade eest.