:format(webp)/nginx/o/2019/07/11/12352432t1hc93c.jpg)
Juba 1918–1920 möllanud gripipandeemia ajal pandi tähele, et grippi põdenutel oli südameinfarktijärgne prognoos parem. Ka mitmetes hilisemates uuringutes on leitud, et gripivaktsiini manustamine vähendab kardiovaskulaarset riski, kirjutab Eesti arstide liidu ajaleht.
Rahvusvahelises uurimisprojektis IAMI (gripivaktsiini manustamine müokardiinfarktiga haigetele) osales 30 keskust kaheksast riigist (Rootsi, Norra, Taani, Läti, USA, Tšehhi Vabariik, Bangladesh, Austraalia).
Aastatel 2016–2020 manustati kokku 1272 müokardiinfarktihaigele 72 tunni jooksul pärast hospitaliseerimist üks doos gripivaktsiini, 1260 patsiendile aga platseebot. Vaatlusaluseid jälgiti 12 kuu vältel.
Registreeriti patsientide üld- ning kardiovaskulaarne suremus ning korduv haigestumine koronaararteri stendi sulgusest tingitud müokardiinfarkti. Vaktsineeritud patsientide seas oli platseeborühmaga võrreldes väiksem üldsuremus (vastavalt 2,9 protsenti ja 4,9 protsenti) ning ka kardiovaskulaarne suremus (vastavalt 2,7 protsenti ning 4,5 protsenti). Stendi sulgus registreeriti 2,0 protsendil vaktsineeritututest ja 2,4 protsendil platseebogrupi patsientidest, ka see erinevus on statistiliselt oluline.
Autorite hinnangul parandab gripivaktsiini manustamine esimestel päevadel pärast müokardiinfarkti teket oluliselt nende patsientide prognoosi ning seda võiks soovitada rutiinse raviviisina müokardiinfarktiga haigetele. Vajalikud on edasised uuringud gripivaktsiini toime mehhanismi selgitamiseks müokardiinfarkti korral.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)