Ravimteed – millal ja miks neid tarbida?

Taimetee joomine võib aidata organismil toime tulla kergemate seede- ja unehäiretega. Foto: Shutterstock

Eestlaste armastus looduse ja taimede suhtes on püsinud juba sajandeid. Paljud pöörduvad just külmetushaiguste perioodil, stressirikkal eluetapil või põiepõletiku tundemärkide tekkimisel ravimtaimede poole. Milliste tervisemurede korral ravimtaimeteest abi saab ning mis juhul peaks siiski ravimitele lootma, selgitab Südameapteegi proviisor Külli Teder.

Kõik taimed ei ole ravimtaimed. Ravimtaimedeks nimetatakse taimi, millel on inimese organismile farmakoloogiline toime. Organismi mõjutav toime võib olla tervel taimel või ainult mõnel osal nagu juurel, lehel, õiel, koorel või viljal. Sagedamini leiavad kasutamist kuivatatud taimed või selle osad, kuid vahel võib kasutada ka värskeid taimi. Ravimtaimi kasutatakse lähteainena erinevate ravimite tööstuslikul tootmisel, kuid ravimtaimed ise ei ole ravimid, vaid kuuluvad ravimisarnaste ainete hulka.

Apteegiriiulitelt leiabki nii taimede baasil valmistatud tööstuslikke preparaate kui ka puhast looduslikku kuivatatud droogi, millest saab kodus valmistada teed või keedist. Valmistamisõpetust järgides saadakse organismile toimet avaldavad ained droogist kätte, kuid täpset toimeaine kogust on pea võimatu hinnata – seda mõjutavad nii taime kasvu-, säilitamis- kui ka kuivatamistingimused. Tööstuslikult toodetud ravimites seevastu on toimeainesisaldus alati teada.

Apteegis ravimtaime riiuli juures seistes leiab sealt nii üksikuid taimi kui ka erinevatel ravimtaimedel põhinevaid teesegusid nagu näiteks köha-, külmetuse-, diabeedi-, kolesterooli-või neerutee. Teesegudesse on valitud omavahel sobivad ja sarnaste omadustega taimed, mis konkreetset tervisehäda leevendada aitavad.

Taimeteed valmistades tuleb silmas pidada pakendil olevat juhendit nii tee valmistamise kui tarvitamise kohta. Ideaalis võiks korraga valmis teha ühekordseks kasutamiseks ettenähtud annuse, kuid valmistada võib ka kogu päevase tarvitamiskoguse. Tihti tuleb soovitud tulemuse saamiseks teed tarvitada mitu päeva järjest. Üht ravimtaime ei soovitata aga kasutada kauem kui 2–3 nädalat.

Taimetee ei asenda ravimite kasutamist, kuid pakub organismile lisatuge

Enamik meist teab, et päevas tuleb tarbida umbes 1,5–2 liitrit vedelikku, haiguste korral isegi rohkem. Nii mõnigi kord võib tavalise vee asendada taimeteega. Mõnda ravimtaimeteed sobib juua niisama, mõnda haiguse ennetamiseks või haiguse ajal abistava vahendina.

Arvestada tuleb sellega, et tõsise haiguse korral vaid taimeteedest ei piisa. Selge peaks olema see, et astmat, suhkruhaigust, kõrgvererõhktõbe, ohtlikke nakkushaigusi, ägedaid põletikke, pahaloomulisi kasvajaid, autoimmuunhaigusi, parkinsonismi või langetõve ei saa ravida taimeteedega, vaid ikka arsti poolt määratud ravimitega.

Sobiva taimetee joomine võib aga edukalt aidata organismil toime tulla kergemate seede- ja unehäirete ning ärevusseisunditega. Taimeteedega saab tõsta ka söögiisu ja leevendada või ennetada erinevaid kõhuprobleeme nagu puhitust, kõhukinnisust või -lahtisust. Kindlasti on taimeteed abiks ka sümptomite leevendamisel põiepõletiku, ülemiste hingamisteede haiguste ja gripi korral. Kuigi taimetee võib enesetunnet parandada, siis viirushaigustega kaasneva kõrge palaviku, piinava köha, kinnise nina, valuliku kurgu ja pikale veninud haiguse korral tuleks lisaks teele kasutada keemilisi toimeaineid sisaldavaid ravimeid.

Ravimtaimede kasutamine võib tekitada soovimatuid kõrvalnähte

Kroonilisi haigusi põdevatel ja igapäevaselt ravimeid võtvatel inimestel tuleks enne tee ostmist nõu pidada apteekriga. Apteeker aitab välja selgitada, kas üks või teine ravimtaim inimesele ikka sobib. Näiteks palju kasutatud liht-naistepuna võib mõjutada mitmete ravimite toimet – see ei sobi kokku anti­depressantide, hormonaalsete suukaudsete kontratseptiivide ja südame-veresoon­konna­ravimitega. Ettevaatlik tuleb olla ka lastele ja rasedatele taimeteed valides. Kõrvalnähtude ilmnemisel tuleks tee tarvitamine lõpetada.