Gripiviirus kogub hoogu: eelmisel nädalal lisandus 93 uut juhtu

Sel talvel kogub grippi haigestumine taas tuure. Foto: Shutterstock

Gripiviirusesse haigestumine on tõusutrendil - eelmisel nädalal lisandus taas 93 A-gripiviiruse juhtu. Gripp levib eelkõige Põhja-Eestis.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus möödunud aasta viimasel nädalal arstide poole 4574 inimest, neist ligi kolmandik olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 57 protsendi võrra.

Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 36 protsenti gripiviirused. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 93 A-gripiviirust. Haigestunute arv on kasvanud kolmandiku võrra.

Muud olulised haigestumise põhjustajad on RS viirus 36,7 protsenti, rinoviirus 14 protsenti ja metapneumoviirus kaheksa protsenti.

Grippi haigestumise intensiivsust saab praegu hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Gripiviiruse levikut on täheldatud ennekõike Põhja- ja Ida-Eestis: mitu gripiviirusega seotud puhangut on registreeritud Tallinnas, Lääne-Virumaal ja Narvas. Teistes maakondades on registreeritud vaid üksikud gripiviirusega seotud juhud.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi üheksa gripiviirusega patsienti, neist umbes pooled patsiendid üle 65-aastased.

Perearst Ruth Kalda rääkis nädala keskel Postimehele, et gripiviiruse sümptomeid on keeruline eristada koroonaviirusest. «Gripi puhul võib olla samamoodi nagu koroonaviiruse puhul: kõrge palavik, lihase- ja liigesevalu, peavalu,» loetles ta.

Kalda soovitas igal juhul teha Covid-19 PCR-test, et aru saada, millise viirusega täpsemalt tegemist on. «Soovitus on ka, et koju peaks jääma ükskõik millise viirushaiguse puhul ja end terveks ravima,» toonitas arst.

Eestis levib raskema loomuga gripiviiruse tüüp

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 285 korral, kõik on A-gripiviirused. Täpsemalt on määratletud üheksa A-gripiviirust, nendest kõik olid A-gripiviirused alatüübiga A(H3).

Terviseameti andmeil ringleb Eestis A-gripiviiruse alatüüp (H3N2). Selle viiruse alatüübiga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3N2) gripiviirused. Praeguseks on avastatud üksikuid A(H1N1)pdm09- või B-gripiviirused, aga ei saa välistada muutust viiruste ringlemises hooaja teisel poolel, kus näiteks domineerivaks saavad ja haigestumise kasvu hakkavad mõjutama A(H1N1) pdm09 gripiviiruse alatüüp või B gripiviirus.