Hallkae operatsiooni ärategemine vähendab dementsuse tekke riski
- Võrkkesta rakud on eriti tundlikud just sinise valguse suhtes
- Need rakud aitavad reguleerida ööpäevaseid tsükleid
- Nende rakkude degeneratsioon on seotud Alzheimeri tõve riskiga
- Operatsioon aitab sinise valguse positiivset mõju taastada
Hallkae ehk katarakti äraopereerimine vähendab dementsuse tekke riski. Selliste järeldusteni jõuti uuringus, milles osales enam kui 3000 65-aastast või vanemat inimest.
Kui järgi mõelda, siis pole see, et nägemise kaotus dementsust soodustab, ju kuigi imelik. Ühelt poolt on hallkae areng seotud nii vanuse kui ka mittetervislike harjumustega ja vigastustega, kuid teisalt on nägemine nii oluline infoallikas ja sotsiaalse elu ning suhtluse osa, et selle äralangemisel või kahjustumisel on paratamatult tugev mõju vaimsele, aga ka füüsilisele tervisele.
Washingtoni ülikooli teadlased väidavad nüüd, et nad on avastanud seose katarakti operatsiooni ja eakamate dementsuse, sealhulgas Alzheimeri tõve tekke riski vahel. Ühtlasi usuvad nad, et sinise valguse vastuvõtuvõime ja dementsuse arengu vahel on seos. On lootust, et see teave võib viia potentsiaalsete uute ravimeetoditeni, et aeglustada või ennetada vanusega seotud dementsust.
Mis on katarakt?
Katarakt ehk hallkae tekib siis, kui silmaläätse läbipaistvad valgud lagunevad, muutes läätse häguseks. Nägemine muutub uduseks ja objektid võivad tunduda udused või vähem värvilised. Katarakt algab tavaliselt vaikselt, kuid kui seda ei ravita, võib see aja jooksul kasvada ja halvendada nägemist, mistõttu on raske lugeda ja autot juhtida. Vananemine on katarakti kõige levinum põhjus. Teatud riskitegurid, sealhulgas suitsetamine, diabeet, liigne päikese käes viibimine elu jooksul ja varasemad silmavigastused võivad suurendada katarakti tekkeriski. Ainus viis kataraktist lahti saada on katarakti operatsioon. Loomulik lääts asendatakse operatsioonil tehisläätsega.
Vananev silm ja vananev aju
Medical News Today rääkis Washingtoni ülikooli juhtivteaduri dr Cecilia S. Leega, kes selgitas: “Katarakt on silma loomulik vananemisprotsess ja see mõjutab enamikku vanemaid inimesi, kellel on dementsuse oht.” Ta selgitas ka, et varasemates uuringutes on leitud seoseid mitmete silmahaiguste (nagu vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni (AMD) ja diabeetilise retinopaatia) arengu ning Alzheimeri tõve ja dementsuse suurenenud riski vahel. “Sensoorsed häired, sealhulgas nägemine ja kuulmine, pakuvad teadlaskonnale huvi dementsuse võimalike muudetavate riskitegurina. Kuna katarakti operatsioon parandab nägemisfunktsiooni, oletasime, et vanematel inimestel, kes läbivad katarakti operatsiooni, võib sellega väheneda Alzheimeri tõve ja dementsuse risk.”
Kaiser Permanente Washington kogus selle uuringu jaoks andmeid aastatel 1994–2018 ainult neilt üle-65aastastelt, kellel polnud dementsust, kuid oli katarakt või glaukoom või tekkisid need silmahaigused jälgimise ajal. Andmeid analüüsiti aastatel 2019–2021. Uuringus osalenutest 853-l arenes dementsus, sealhulgas 709-l Alzheimeri tõbi. Lisaks tehti katarakti operatsioonile 1382 osalejale ehk 45% koguarvust.
Täiendava uurimise käigus leidsid dr Lee ja tema meeskond, et katarakti operatsiooni läbinud osalejatel oli pärast operatsiooni peaaegu 30% väiksem risk dementsuse tekkeks, kuid glaukoomi operatsioon dementsuse tekke riski ei mõjutanud.
Dr Claire Sexton, Alzheimeri tõve assotsiatsiooni teadusprogrammide ja teavitustegevuse direktor, ütles: “See on tugev sõnum arstidele, et nad peavad hindama ja ravima sensoorseid häireid oma eakamatel ning dementsustega patsientidel.”
Inimesed, kellel on nägemis- või kuulmislangus, peaksid neid jälgima ja arutama neid oma arstiga. Pereliikmed võivad mängida olulist rolli sensoorsetele muutustele tähelepanu pööramisel ning hindamise ja järelkontrolli julgustamisel.
Dr Lee loodab, et need tulemused teavitavad arste silmade tervise tähtsusest nende vanematel patsientidel, kellel on dementsuse oht.
“Silmaoperatsioonidele spetsialiseerunud oftalmoloogid peavad hindama vanemaid täiskasvanuid, kellel on katarakti sümptomid, nagu öised sõiduraskused või eredate tulede ümber halode nägemine. Kui silmaarstid soovitavad kellelegi katarakti operatsiooni teha ja patsient on edasi lükatud, näitavad meie uuringutulemused, et katarakti operatsioon ei tee haiget ja sellest võib saada lisakasu.”
Sinisel valgusel on eriline roll
Katarakt blokeerib sinise valguse. Pärast operatsiooni võib silma siseneda rohkem sinist valgust. Uuringu autorite sõnul võib see mängida rolli dementsuse riski vähendamisel.
Dr Lee selgitas, et osad võrkkesta rakud on eriti tundlikud just sinise valguse suhtes ja need rakud aitavad reguleerida ööpäevaseid tsükleid. “On näidatud, et nende rakkude degeneratsioon ja muutunud funktsioon on seotud kognitsiooni ja Alzheimeri tõvega,” lisas ta. “Kuna katarakti operatsioon taastab sinise valguse läbipääsu läbi läätse, võib see võimaldada nende rakkude taasaktiveerimist viisil, mis kaitseb kognitiivse languse eest.”
Allikas: Terviseleht/JAMA Internal Medicine