Südamepuudulikkuse tulevikuravi
- Südamelihase rakkudes asub valk titiin
- Titiin mõjutab südameseina elastsust ja jäikust
- Titiini elastsust on võimalik arendatava raviga suurendada
Suurel osal südamepuudulikkusega inimestel on südamevatsakeste seinad paksenenud ja jäigastunud. Ja see takistab verepumpamist. “Süüdi” on üks südamerakkudes olev valk, mida saab aga elastsemaks muuta.
Südame mehaanika sõltub suures osas elastsest hiidvalgust, mida nimetatakse titiiniks ja mis mõjutab südameseina elastsust. Seda toodavad südamelihase rakud erinevate variantidena, mis erinevadki just oma elastsuse poolest. Kui imikutel on ülekaalus väga elastsed titiinivalgud, siis hiljem toodetakse pumpamise efektiivsuse suurendamiseks jäigemaid titiini vorme.
Südamelihase rakud ei taha täiskasvanutel eriti uueneda. Kuid südamelihase pidev pumpamistöö koormab titiini nii tugevalt, et kulunud valgud tuleb iga kolme-nelja päeva tagant välja vahetada. “Titiini mehaanilisi omadusi on raske reguleerida,” ütleb Max Delbrück-i molekulaarmeditsiini keskuse prof Michael Gotthardt. “Kuid nüüd saame sekkuda valgu sünteesile eelnevasse protsessi alternatiivse splaissimisega.” Viimane on kaval trikk, mille loodus on välja mõelnud, et luua ühe geeni põhjal mitmeid sarnaseid, kuid omadustelt veidi erinevaid valke. Protsessi juhivad erinevad ained, millest üks – RBM20 – osutus täiesti toimivaks “juhtkangiks”, et titiinvalkudes raviks vajalikke muutusi tekitada. Nii määrab RBM20 hulk südamekambrite elastsuse, kokkutõmbevõime ja elektrilised omadused. Katsetes hiirtega ja inimese südamerakkudega õnnestus leida ka laboris sünteesitavad orgaanilised molekulid – oligonukleotiidid, mis takistavad RBM20 sünteesi, vähendavad selle hulka ning soodustavad sellega elastsemate titiinvalgu vormide “kokkupanekut”. “Olime üllatunud, kui lihtsalt seda saab teha,” ütleb prof Gotthardt. Nüüd uuritakse, kas näiteks iganädalase süsti asemel saaks kasutada ka mingit tabletivormi, sest pika aja jooksul kujunenud südamepuudulikkuse “tagasikeeramine” on paratamatult samuti pikk protsess ning iga nädal süsti teha pole eriti mugav. Samas peab tabletivormi puhul tagama, et üsna õrna raviprotsessi käivitavat ainet teel südamerakkudesse organismi poolt ära ei lammutataks. “Suukaudne manustamine oleks parem kui iganädalane süstimine, millega paljud patsiendid on küll insuliini või hepariini kasutamise puhul juba tuttavad,” selgitab prof Gotthardt. Teadlased on kirjeldanud oma uut terapeutilist lähenemisviisi ajakirjas Science Translational Medicine. Kuna tegemist on väga tugeva ja rahvusvahelise teadlaste grupiga, siis on lootust, et nende avastused jõuavad kiiresti kliinilistesse katsetesse ja seejärel kasutusse.
Allikad: Terviseleht/mdc-berlin.de