Millise iseloomuga inimesed on dementsusest rohkem ohustatud?

Foto: Foto Blue Bird, Pexels

On neurootilisuse ja kohusetundlikkuse aspekte, mis võivad otseselt mõjutada dementsuse riski. Sellised tunnused nagu neurootilisus kujundavad meie emotsionaalset elu; viisi, kuidas me stressiga toime tuleme ja oma tunnetega toime tuleme.

Neurootilisemat inimest iseloomustab see, et ta on emotsionaalsem ja tundlikum, tunneb teistest enam selliseid emotsioone, nagu ärevus, mure, hirm, viha, kadedus, armukadedus, süütunne, üksindus, ning on depressiivsem. Põhjuseks on see, et neurootilisemad inimesed reageerivad teistest enam stressitekitajatele negatiivsel viisil, tõlgendavad tavalisi olukordi ohtlikena ja ka väiksemaid tagasilööke lootusetutena. Nad on tihti endassetõmbunud ja arglikud. Väga kõrge neurootilisuse tase võib olla põhjuseks vaimsete häirete arenemiseks, nagu depressioon, foobiad, paanikahäired, muud ärevushäired, aga ka sõltuvushäired.

Amüloidnaastude ja tau-valkude lahustumatute kogumite teke ajus on samuti seotud Alzheimeri tõve ja dementsusega. Aga kas ka Alzheimer ja dementsus ning neurootilisus on omavahel kuidagi selgemalt seotud?