Teadlased tuvastasid verejooksude riski oluliselt tõstva teguri

Verepilt aitab prognoosida vaimset võimekust lähiaastatel. Foto: Shutterstock

Suukaudseid antikoagulante kasutatakse laialdaselt korduva trombemboolia ennetuseks või kodade fibrillatsiooniga patsientidel insuldi ennetuseks.

Verejooksud esinevad antikoagulantravi tüsistusena sageli neil patsientidel, kellele on kirjutatud antibiootikume (ennekõike makroliide või fluorokinoloone) kaasuva põletikulise protsessi raviks, vahendab Eesti arstide liidu ajaleht. Ei ole kindlaid andmeid sellest, kas neil juhtudel on verejooksud tingitud antikoagulantide koostoimest antibiootikumidega või põletikulisest protsessist.

Ühendkuningriigis korraldatud uurimuses analüüsiti aastatel 2010–2019 esmatasandi patsientide registri andmeil verejooksude (seedetrakti verejooksud, aju hemorraagiad või kergema raskusastmega verejooksud) esinemist suukaudsete antikoagulantidega ravitud patsientidel, kel arst diagnoosis hingamisteede infektsiooni, kuid antibiootikume ei pidanud vajalikuks. Vaatluse all oli kokku 1208 patsienti, keskmine vanus 79 eluaastat, 58 protsenti olid mehed. Esimese kahe nädala vältel pärast arsti külastamist diagnoositi 41 patsiendil seedetrakti verejooks või aju hemorraagia, 81 patsiendil kergema raskusastmega verejooks.

Andmete statistilisel töötlemisel ilmnes, et antikoagulantravi kasutajatel on ka kerge infektsiooni korral peaaegu kahekordne erinevat tüüpi verejooksu risk (raske verejooksu riskisuhe 2,68, kerge verejooksu riskisuhe 2,32). Verejooksu risk ei sõltunud kasutatud antikoagulandi tüübist.

Autorite hinnangul ei ole senini ühtset seisukohta selles, milline peaks olema antikoagulantravi taktika juhtudel, kui seda regulaarselt kasutaval patsiendil ilmnevad infektsioonile viitavad tunnused.