Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Teadlased tuvastasid trombide tekke taga uue kurjajuure

Meditsiiniliselt tõene 3D illustratsioon veresoont ummistavast trombist. FOTO: Shutterstock

Peaaegu 80 protsenti II tüübi suhkurtõve surmajuhtumitest on seotud tromboosiga, mis tekib siis, kui verehüübed blokeerivad veeni või arteri. On arvatud, et kahjustatud veresoontest vabanevad valgud võivad põhjustada sobimatut vere hüübimist, kuid Brighami ja naistehaigla uurijate uus uuring viitab uuele mehhanismile, mis võib olla tromboosi aluseks.

Teadurid tuvastasid uue mehhanismi, mis aktiveeris PIEZO1, peamise mehhanosensoorse ioonikanali. Laboris uuris meeskond selle mõju ja potentsiaali terapeutilise sihtmärgina tromboosi ennetamiseks või kõrgendatud riskiga inimeste tuvastamiseks. Töörühma tulemused on avaldatud ajakirjas Science Translational Medicine.

«Üks meie eesmärkidest on tuvastada inimese haigusmarkerid, mis võimaldavad meil haigust suurema eraldusvõimega iseloomustada. Diabeediga patsientide vereproove vaadates märkasime PIEZO1 aktiveerumise suurenemist. Mõistsime, et see mehhanism võib rolli omada mitte ainult diabeedi korral, vaid ka vere hüübimisel muudes tingimustes,» ütles vanemautor Calum MacRae, Brighami meditsiiniosakonna teadusliku innovatsiooni aseesimees haigla pressiteates.

Teadlased testisid T2DMiga või ilma selleta patsientide vereproove, hinnates rakulisi vastuseid konkreetse patsiendi tasemel. Meeskond leidis tõendeid, mis viitavad PIEZO1 võtmerollile. Oluline on see, et nad leidsid, et vere glükoosisisalduse tõus oli piisav PIEZO1 suurendamiseks paljude T2DMiga patsientide vereproovides, käivitades vastuste kaskaadi, mis võib põhjustada vere hüübimist.

Teadlased uurisid ka, mis juhtuks, kui nad seda mehhanismi pärsiksid. Kõrge veresuhkruga loomadel ja patsientide vereproovides takistas PIEZO1 pärssimine trombide teket.

Vaja on täiendavaid uuringuid, enne kui leidu saab hakata rakendama kliiniliselt. PIEZO1 – organismis laialdaselt esineva valgu – pärssimise võimalike kõrvalmõjude mõistmine on  väga tähtis. Kuigi on vaja rohkem uuringuid, võivad nende tulemused viia katse väljatöötamiseni, et tuvastada patsiendid, kellel võib olla eelsoodumus selle hüübimisvormi tekkeks.

Tagasi üles
Back