Koroona ja erektsioonihäired – seotud või mitte? (2)
- Koroonast tingitud põletik võib kahjustada veresoonte sisekihti
- Põletik veresoontes mõjutab ka vaimset tervist
See, et haiguse enda ajal ei pruugi seksimõtted üleliia ahvatlevad tunduda, on arusaadav. Aga kas sperma sisaldab ka viirust, mis võiks nakatada ning mis saab pärast koroonat?
Pandeemia mõju seksuaalelule pole just hea olnud. Põhjuseid on püütud analüüsida erinevatest vaatenurkadest lähtudes ja paraku ka piiratud teadmiste tingimustes. Nüüdseks on jõutud aga seisukohtadeni, mis tunduvad olema loogilised ja tõenditega tagatud.
Praegustel andmetel viirus sperma kaudu ei levi, sest viirust pole otseselt spermast leitud, kuigi oletatakse, et viirus suudab tungida veresoonte seinte rakkudesse ja sealtkaudu ka peenise kudedesse. Küll tuleb aga uroloogidel, psühhiaatritel, kardioloogidel ja meestearstidel tegeleda koroona paljude teiste mõjudega, mis seksuaalelu otseselt puudutavad.
Koroona füüsilistel mõjudel seksuaaltervisele on kesksel kohal veresoonte sisekihi – endoteeli – põletikulised kahjustused pluss muidugi kopsukahjustused, mis hapniku hulka piiravad. See on haigusprotsessi otsene tagajärg ning ka ilma koroonata algab suur osa erektsioonihäiretest just veresoonte sisekihi kahjustamisest kõrge vererõhu, diabeedi, suitsetamise, ülekaalu, vähese füüsilise aktiivsuse, autoimmuunhaiguste tõttu. Siin tuleb tegeleda nii põhjuste kui tagajärgedega.
Omaette fenomen on nn pikk covid, kus mitmesugused koroonast tulenevad sümptomid ei taha kuude viisi taanduda. Tegemist on palju laiaulatuslikuma probleemiga kui seda aimatud on – eeldatavasti puudutab see kolmandikku koroonapatsientidest. On erinevaid teooriaid, mis seda nähtust seletada püüavad. Laias laastus räägitakse kahest suunast.
Esimene ütleb, et kuhugi on jäänud viiruskolded, mis vaikselt edasi toimetavad ja seepärast paranemine ei edenegi. Selle selgituse kasuks räägib asjaolu, et vahel leevenevad sümptomid oluliselt või isegi kaovad, kui haigestumise järel üks vaktsiinidoos ära teha.
Teine selgitus ütleb, et viirus on suutnud meie keha “omad-võõrad” äratundmise süsteemi ja põletiku ohjamise niivõrd segi paisata, et me ei suuda nõrgenenuna seda enam vanale tervemale rajale suunata ning protsessid liiguvad kui oravad rattas üksteist võimendades.
Selle teooria kasuks räägib tõdemus, et sageli õnnestub toetava raviga ja aja jooksul sümptomitest jagu saada. Ning on ka täheldatud, et nooremate meeste koroonaga seostatavad erektsioonihäired saab taas normi selleks mõeldud preparaate kasutades, mida on kaudselt näha ka nende ravimite müüginumbrite suurenemisest.
Vaimselt poolelt on aga hästi teada fakt, et põletikulised protsessid veresoontes mõjutavad otseselt ka vaimset tervist ning seega ka erektsiooni ning rahulolu paarisuhete ja seksiga. Ja kuigi rahuldustpakkuv seksuaalelu on vaimse tervise oluline osa ja mõjub ka põletikku alandavalt, on siingi tegemist nokk-kinni-saba-lahti olukorraga. Kuidagi – näiteks tervislikuma eluviisiga – tuleb see põletikuga kulgev ahel katkestada.
Allikad: Terviseleht, Healthcare, Medpagetoday