Pandeemia mõju seksuaalelule pole just hea olnud. Põhjuseid on püütud analüüsida erinevatest vaatenurkadest lähtudes ja paraku ka piiratud teadmiste tingimustes. Nüüdseks on jõutud aga seisukohtadeni, mis tunduvad olema loogilised ja tõenditega tagatud.
Praegustel andmetel viirus sperma kaudu ei levi, sest viirust pole otseselt spermast leitud, kuigi oletatakse, et viirus suudab tungida veresoonte seinte rakkudesse ja sealtkaudu ka peenise kudedesse. Küll tuleb aga uroloogidel, psühhiaatritel, kardioloogidel ja meestearstidel tegeleda koroona paljude teiste mõjudega, mis seksuaalelu otseselt puudutavad.
Koroona füüsilistel mõjudel seksuaaltervisele on kesksel kohal veresoonte sisekihi – endoteeli – põletikulised kahjustused pluss muidugi kopsukahjustused, mis hapniku hulka piiravad. See on haigusprotsessi otsene tagajärg ning ka ilma koroonata algab suur osa erektsioonihäiretest just veresoonte sisekihi kahjustamisest kõrge vererõhu, diabeedi, suitsetamise, ülekaalu, vähese füüsilise aktiivsuse, autoimmuunhaiguste tõttu. Siin tuleb tegeleda nii põhjuste kui tagajärgedega.
Omaette fenomen on nn pikk covid, kus mitmesugused koroonast tulenevad sümptomid ei taha kuude viisi taanduda. Tegemist on palju laiaulatuslikuma probleemiga kui seda aimatud on – eeldatavasti puudutab see kolmandikku koroonapatsientidest. On erinevaid teooriaid, mis seda nähtust seletada püüavad. Laias laastus räägitakse kahest suunast.
Esimene ütleb, et kuhugi on jäänud viiruskolded, mis vaikselt edasi toimetavad ja seepärast paranemine ei edenegi. Selle selgituse kasuks räägib asjaolu, et vahel leevenevad sümptomid oluliselt või isegi kaovad, kui haigestumise järel üks vaktsiinidoos ära teha.