«Omikron on suuteline ka lapsi haiglasse saatma» (9)
/nginx/o/2021/08/07/13977273t1h3e91.jpg)
12. jaanuar 2022, 16:05
Eestis on koroonahaiguse tagajärjel surnud kaks last: 11-aastane tüdruk ja 7-aastane poiss. Peremeditsiini kaasprofessor Marje Oona sõnul põevad lapsed koroonahaigust kergemini, kuid tõdeb, et Covid-19 pole kunagi lastele päris ohutu olnud.
Koroonapandeemia algusest on kinnitatud, et eakad inimesed põevad koroonahaigust raskemalt ja lapsed kergemalt või hoopis sümptomiteta. Marje Oona kinnitab, et teatud juhtudel võivad ka täiesti terved lapsed raske haiguskulu küüsi sattuda.
Kas omikrontüvi on lastele ohtlikum?
Tabasalu perearstikeskuse perearsti Piret Rospu hinnangul ei ole selgelt näha, et omikrontüvi oleks lastele või noortele ohtlikum kui varasemad tüved. Pigem on lastel sarnaselt täiskasvanutega omikrontüve sümptomid kergemad. Siiski mainitseb Rospu, et ei maksa lasta end uinutada jutust, et enamasti on sümptomid kerged. «Omikron pole sugugi tavaline hooajaline koroonaviirus, vaid on suuteline ka lapsi haiglasse saatma,» räägib Rospu.
Laste hospitaliseerimine Covid-19 tõttu on märkimisväärselt suurenenud näiteks Ameerikas. Rospu sõnul peegeldab see omikrontüve laia levikut kogu elanikkonnas, mitte viiruse suuremat ohtlikkust vaid laste hulgas. Sellega nõustub ka Oona ja lisab, et põhjus peitub selles, et vanemad earühmad on koroonavaktsiini saanud, kuid laste hulgas on vaktsineeritus väiksem ja alla viieaastased lapsed on vaktsineerimata. «Haiglaravi vajajate hulgast praktiliselt puuduvad vaktsineeritud lapsed – ka nendes riikides, nagu USA, kus märkimisväärne osa lastest on juba vaktsineeritud. USAs on vaktsineeritud rohkem kui kaheksa miljonit 5–11-aastast last, see on iga neljas laps selles vanusegrupis,» täpsustab Rospu.
Millisel juhul põevad lapsed koroonahaigust raskemalt?
/nginx/o/2022/01/12/14305455t1h11a6.jpg)
Rospu sõnul on lastel Covid-19 raske kulu riskitegurid täiskasvanutest erinevad. «Täiskasvanutel ja lastel on osa riskitegureid ühised, nagu südame-veresoonkonnahaigused, hingamisteede haigused, neuroloogilised haigused, rasvumine, diabeet, kasvajad jm. Laste puhul on eripärased riskitegurid ka astma, epilepsia, kaasasündinud südamerikked, arengu mahajäämusega seotud sündroomid ja enneaegsus.»
«Alati ei ole aga koroonahaiguse raske kulg riskiteguritega seletatav – ECDC (Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus) andmetel on rohkem kui 70 protsenti haiglaravi vajanud lastest olnud eelnevalt täiesti terved! Ka Eestis esimesena Covid-19 tagajärjel surnud 11-aastane laps oli eelnevalt terve, nüüd hiljuti lisandunud 7-aastane laps oli aga liitpuudega ja tõenäoliselt väga kõrge riski laps. Kes tervetest lastest loosiga lühikese kõrre tõmbab, on võimatu ette ennustada,» lisab Rospu.
Lapsi ohustab multisüsteemne põletiku sündroom
Koroona on toonud kaasa uue lastehaiguse – multisüsteemne põletiku sündroom. See on tõsine haigusseisund, mis tekib neli kuni kuus nädalat pärast nakatumist ja vajab enamasti intensiivravi. Sündroomi tekkimisele eelneb sageli leebe või sümptomiteta Covid-19 põdemine. Kõige sagedamini esineb sündroomi vanuses 5–11 aastat.
Rospu seletab sündroomi lahti järgnevalt:
«Nagu nimi ütleb, on multisüsteemse põletikureaktsiooni puhul kaks komponenti: (1) haaratud on mitu organsüsteemi, näiteks neerude töö häirumine, maksakahjustus, südamelihasepõletik ning (2) lapsel on kõrged põletikunäitajad ja kõrge palavik. Iseloomulikud sümptomid on kõrge palavik, oksendamine, kõhulahtisus, nahalööve, silmapõletik, vererõhu langus ja üldseisundi halvenemine.»
Kahjuks on multisüsteemse põletiku sündroomi riskitegurite kohta vähe teada. Siiski näib, et poistel esineb sündroom sagedamini kui tüdrukutel. Rospu lisab, et oletatavaks riskiteguriks võib olla ka rasvumine.
Oona sõnul oli Eestis eelmise aasta seisuga 25 multisüsteemse põletiku sündroomiga last, kes vajasid haiglaravi. Kõik lapsed on sündroomist paranenud, kuid Oona lisab, et pikaajalisi tagajärgi veel uuritakse, kuid on võimalik, et mõnel lapsel jääb püsima südameveresoonte kahjustus.
Millal pöörduda haiglasse?
Omikrontüve sümptomid on sarnased külmetusega. Nohu ja köha tekkimisel keegi veel haiglasse ei kiirusta, kuid milliste sümptomite ilmnemisel muutub olukord kriitiliseks? Oona toob välja kolm ohtlikku sümptomit: kõrge palavik, õhupuudus ja jõuetus. Nende sümptomite esinedes tuleks lapsega haiglasse pöörduda. Multisüsteemse põletiku sündroomi korral tekib kõrge palavik, lööve ja tugev jõuetus.
Selleks, et rasket haiguskulgu ennetada, aitab ikkagi vaktsineerimine. «5–11-aastaste laste hulgas on vaktsineerimine osutunud ohutumaks ja tõhusamaks kui täiskasvanute seas: lastel on süstijärgselt vähem palavikku ja süstekoha valulikkust, samuti vähem üliharva tekkivat südamelihasepõletikku. Ja kuigi lastel kasutatakse täiskasvanutest kolm korda väiksemat vaktsiiniannust, on nende ergas immuunsüsteem suuteline ka selle imeväikse vaktsiini koguse pinnalt looma hea kaitse,» selgitab Rospu vaktsiinide tõhusat toimet lastel.
Postimees kirjutas, et 11. jaanuari seisuga on Tallinna lastehaiglas koroonaviiruse tõttu ravil kolm väikest patsienti, neist üks alla aastane. Tartu Ülikooli kliinikumis on teisipäevahommikuse seisuga aga üks koroonapatsient.