Uus vaade aspiriinile (2)
- Aspiriini kasutamise soovitused muutuvad ajas siiani
Nagu hästi teada, soovitavad arstid atsetüülsalitsüülhapet ehk aspiriini võtta neil, kellel on probleeme südame ja veresoonkonnaga ning vahel ka soolevähi ennetamiseks. Nüüd on aga palju segadust tekitanud USA teadlaste-ekspertide grupp Preventive Services Task Force. Nende värsked soovitused lähevad vastuollu paljude siiani kehtinud soovitustega.
Preventive Services Task Force värsked soovitused lähevad vastuollu paljude siiani kehtinud soovitustega. Nad ütlevad, et pole piisavalt tõendeid selleks, et soovitada aspiriinivõtmisega kindlasti alustada neil 40 kuni 59aastastel, kellel on kõrge südame-veresoonkonna haiguste (infarkt, insult) risk, aga midagi veel juhtunud pole. Teadlaste soovitus on muidugi konsulteerida oma arstiga, kellega koos otsustada, kas on vaja või mitte (südame)aspiriini võtmist alustada.
Ka ei soovitata aspiriinivõtmist alustada peale 60ndat eluaastat juhul, kui selleks ajaks pole infarkti juba olnud – ehk siis igaks juhuks kasutamise alustamist ei soovitata enam. Miks nii?
Kui 40-59 aastaste puhul võib kasu-kahju suhe – ehk siis südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamise ja veritsuse riski suhe – olla selline, et kasu on paljude puhul rohkem kui kahju, siis peale 60. sünnipäeva, kui tervis hea, kaalub suur veritsusrisk väga tihti kasud üles. Samas ütlevad üllitatud soovitused, et kui teile on juba määratud aspiriin ja veritsusi pole märgata, siis konsulteerige kasude-riskide suhtes oma arstiga – niisama ei tohiks ravi katkestada, sest teil võib olla asjaolusid või individuaalseid eripärasid, miks atsetüülsalitsüülhapet siiski võtma peaks.
Meeles peaks pidama aga seda, et kui teise infarkti-insuldi risk suur on või kui veresooni stentimisega laiendatud või südameoperatsioone tehtud on, siis võib atsetüülsalitsüülhappest siiski palju kasu olla.
Allikas: Terviseleht/US Preventive Services Taskforce