/nginx/o/2022/01/14/14309490t1h04af.jpg)
Kalal on asendamatu roll ühe kasvava lapse toidulaual. Kalatoitudel on oma koht koolimenüüs, kuid kui kala kodus ei valmistata, kipub ka koolisööklas pakutav kala söömata jääma. Rahvatervise Akadeemia toitumisnõustaja Tuuli Taimur räägib kala olulisusest ja sellest, kuidas vanematel on suur roll lapse toitumisharjumuste kujundamisel.
Kala on oluline valkude ja kasulike rasvade, eeskätt oomega-3 allikana, kuid vähem olulised ei ole ka muud vitamiinid ja mineraalained, mida me kalast saame. Kala on hea D-, A- ja B-grupi vitamiinide, sealhulgas B12 allikas. Samuti leidub kalas mitmeid mineraalaineid, nagu kaalium, seleen ja kaltsium.
«Vähem on teada, et inimeste toidulaual on sageli puudus joodi allikatest, milleks kala sobib suurepäraselt,» lisab Taimur.
Kala on üks paljudest toiduainetest, millel on väärtuslik osa tasakaalustatud toitumises. Kala kogused, mida üks laps tarbima peaks, sõltuvad aga toitumisnõustaja sõnul suuresti kala rasvasusest.
«Riiklike soovituste kohaselt võiks olla kala toidulaual 2-3 päeval nädalas, mis teeb umbes 200-250 grammi rasvast ning sama palju väherasvast kala. Sealjuures tuleks eelistada töötlemata kalast valmistatud toite, nooremaid kalu ja süüa vähem soola - ja suitsukala,» kirjeldab ta ideaalilähedast kala tarbimist.
Toitumisnõustajana Taimur üldjuhul lastele toitumiskavasid ei koosta, vaid ennekõike on tema sõnul oluline parandada menüü mitmekesisust ja piiratud valikute puhul nende suurendamist.
«Laste kalasöömise harjumus ja vastuvõtlikkus sõltub paljuski sellest, kas ja kui palju on laps kalaga toidulaual kokku puutunud. Põhjuseid, miks kala meeldib või ei meeldi, on erinevaid, alustades lapsele kala pakkumisest aga ka näiteks lõhna- ja maitsetundlikkusest. Nii võib ahjus tehtud kala meeldida, kuid kalasupp jääda puutumata,» tuletab ta meelde olukorra individuaalsust.
Paratamatult mõjutavad lapse eelistused ka kogu pere toidulauda ja vastupidi. «Kui laps õhtusöögiks tehtud kala ei söö, siis toovad vanemad tihtipeale välja, et neil on valida, kas teha lapsele eraldi söök või jätta kala, mida samas ise väga tahaks, tegemata,» näitlikustab ta sageli esinevat olukorda.
/nginx/o/2022/01/14/14309567t1h8f00.jpg)
«Kolmanda ja soovitatud variandina võiks kala ülejäänud pereliikmete menüüsse ikka alles jääda, kuid õhtusöök võiks olla siiski selline, et laps saaks söönuks ka ilma kalata.» Kui teised pereliikmed jätkavad kalatoitude söömist, loob see lapsele võimaluse tasapisi neid ikkagi proovida ning ühel hetkel ka sööma hakata.
Kalasööke, mida lapsed pelgavad, on mitmeid, kuid Taimuri sõnul toovad mittemeeldivate kalatoitudena lapsed enim välja kalasuppi. Seevastu ahjus tehtud või ka paneeritud kujul kala tundub neile aga paremini meeldivat.
«Lastele meeldivad tihtipeale toidud, kus toiduained ei ole omavahel segamini, nagu näiteks kalakaste, supp või ka mõni vokiroog. Kuid nagu ka öeldud, lapsed ja eelistused on erinevad ning kõigi kohta käivat üldistust ei saa välja tuua,» nendib toitumisnõustaja.
Kui suur on kala mittesöömise probleem Eesti peredes, seda on Taimuri sõnul keeruline öelda. Oma töös puutub ta sageli kokku lastega, kes kala peale nägu krimpsutavad, kuid on ka neid, kes kala suurima hea meelega söövad.
«Kui vaadata aga riiklikku toitumisuuringu tulemusi, siis on eestlane pigem liha kui kala usku ja eks see mõjutab ka meie lapsi. Kui levinud on aga probleem, et laps kala suu sissegi ei võta, on keeruline hinnata, kuid üsna tihti tuleb kala mittesöömine vanemate või lastega jutuks küll,» tõdeb toitumisnõustaja.
Taimuri sõnul võib koduste toitumisharjumuste ja keele õppimise vahele justkui paralleeli luua: «Keelekeskkonnas üles kasvades õpime me ka seda keelt rääkima. Toidu ja söömisharjumustega on umbes sama, kuid lisaks mõjutab lapse eelistusi ka tema söömistemperament; maitse-, lõhna- ja tekstuuritundlikkus ning muud individuaalsused.»
Kokkuvõtlikult on laste toitumisharjumused põimunud suuresti individuaalsete omaduste, vanemate harjumuste, suunamisviisi ja koduse toidukeskkonnaga.
Selleks, et parandada laste suhteid kalatoitudega, kutsutakse Maaeluministeeriumi «Kala kõlab hästi» kampaania raames koolinoori kokanduskonkursist osa saama.
Loe rohkem siit: Maaeluminister kutsub koolilapsi kalaroogi valmistama.
Artikkel avaldus esimest korda 24. veebruar 2023.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)