Teadlased tuvastasid, et hulgiskleroosi peamine põhjus võib olla viirus

EI JAKSA TÕSTA: Üks sclerosis multiplexi tüüpilisemaid nähtusid on see, et inimene ei jaksa näiteks enam veekruusi suu juurde tõsta. Käsi ei kuula sõna ja temas pole jõudu. Foto: Sander Ilvest Foto: Saarte Hääl

Harvardi T.H. Chani rahvatervise kooli teadurid on teatanud esimestest kindlatest tõenditest, mis kinnitavad, et hulgiskleroos ehk Sclerosis multiplex (SM) on peamiselt põhjustatud Epstein-Barri viiruse (EBV) infektsioonist. Jälgides enam kui 10 miljonit USA sõjaväelast 20 aasta jooksul, näitavad olulised leiud, et EBV-nakkus suurendab hulgiskleroosi haigestumise riski 32 korda, vahendab Harvardi ülikool.

Aastakümneid on teadlased kahtlustanud, et neuroloogilist haigust hulgiskleroosi võib vallandada viirusinfektsioon. Alles eelmisel aastal tuvastati paaris uuringus tugev seos enne 20. eluaastat haiglas diagnoositud infektsioonide ja pärast 20. eluaastat diagnoositud hulgiskleroosi vahel. Eelkõige osutasid uuringud selgele seosele SM ja nakkusliku mononukleoosi vahel, mida tuntakse ka näärmepalavikuna – haigus, mida põhjustab Epstein-Barri viirus.

Ajakirjas Science avaldatud uus uuring esitab seni kõige kaalukamad põhjuslikud tõendid, mis näitavad, et EBV-nakkus võib enamikul inimestel olla hulgiskleroosi peamiseks vallandajaks. Uuringus kasutati USA sõjaväe ainulaadset andmekogumit, mis jälgis miljoneid sõdureid kahe aastakümne jooksul.

Keskmiselt 7,5 aastat haigestumiseni

Uuringus keskenduti 801 sõdurile, kellel diagnoositi teenistusperioodi jooksul hulgiskleroos. Kõigil neil juhtudel, osutus EBV-test positiivseks enne, kui neil diagnoositi SM.

Kuid see iseenesest pole üllatav. Epstein-Barri viirus on levinud ja 95 protsenti kõigist inimestest nakatub mingil eluperioodil.

Hulgiskleroosi ja Epstein-Barri viiruse vaheline põhjuslik seos ilmnes paremini siis, kui teadlased võtsid fookusse 35 SMi juhtumit, mille puhul inimeste EBV test oli alguses olnud negatiivne, kuid enne hulgiskleroosi sümptomite ilmnemist osutus mingil hetkel positiivseks. Võrreldes sõdurite kontrollrühmaga, kelle Epstein-Barri viiruse test oli algselt negatiivne ja kellel ei tekkinud SMi, näitas uuring, et EBV-nakkus suurendas SMi riski 32 korda.

Keskmine aeg Epstein-Barri viirusega nakatumisest hulgiskleroosi tekkeni oli 7,5 aastat. Mõnel inimesel tekkis SM juba kaks aastat pärast EBV-nakkust, samas kui teistel tekkis see alles 15 aasta jooksul.

Uurijad uurisid ka teiste viirusnakkuste, eriti tsütomegaloviiruse (CMV), levimust, mis on teine levinud viirus, millega enamik inimesi mingil eluperioodil kokku puutub. CMV-nakkuste ja hulgiskleroosi arengu vahel puudus seos, mis näitab, et EBV-nakkuses on midagi spetsiifilist, mis võib vallandada SMi tekke.

Võimalik vaktsiin

Kuigi uued leiud pakuvad veenvaid seoseid EBV-nakkuste ja SMi arengu vahel, on vastuseta mõistatus, kuidas see viirusnakkus neuroloogilise haiguse alguse esile kutsub. Uuele uuringule lisatud teadlaste William Robinsoni ja Lawrence Steinmani kirjas öeldakse, et selle seose aluseks olevad mehhanismid jäävad tabamatuks.

Teadlaste paar toob välja mitmeid võimalikke viise, kuidas EBV-infektsioon võib viia SMi tekkeni. EBV valgud võivad jäljendada teatud ajuvalke ja vallandada autoimmuunvastuse terve ajukoe vastu või EBV infektsioon võib otseselt muuta immuunsüsteemi B-rakke, mis põhjustab ägeda infektsiooni järgsetel aastatel üldisema immuunsüsteemi düsregulatsiooni.

Samuti on oluline märkida, et leiud ei tähenda, et EBV-infektsioon on SMi ainus põhjus. Lõppude lõpuks, kui see oleks ainus põhjus, kannataks 95 protsenti maailma elanikkonnast selle laastava haiguse all. Selle asemel soovivad teadlased rõhutada, et tõenäoliselt peab osa inimestest olema haigusele vastuvõtlik mitmete geneetiliste ja/või keskkonnategurite tõttu.

Ja uued leiud kinnitavad, et see võib olla Epstein-Barri viirusnakkus, mis lükkab juba vastuvõtliku inimese üle piiri. Ehkki mitte kõik Epstein-Barri juhtumid ei põhjusta hulgiskleroosi, eelneb tõenäoliselt kõikidele SMi juhtudele EBV-nakkus.

Ja vaatamata paljudele veel lahendamata küsimustele, osutab uus leid teadlaste jaoks paljutõotavatele suundadele. Kas Epstein-Barri viiruse otsene sihikule võtmine võib aidata juba SMi põdevaid patsiente ravida? Või ehk kõige põnevam – kas Epstein-Barri vaktsiin võiks anda võimaluse SM sisuliselt välja juurida?

«See on suur samm, sest see viitab sellele, et enamikku hulgiskleroosi juhtudest saab ära hoida Epstein-Barri nakkuse peatamisega ja et EBV sihikule võtmine võib viia SMi ravi avastamiseni,» ütleb Alberto Ascherio, uue uuringu vanemautor. Praegu ei ole võimalik EBV infektsiooni tõhus ennetus või ravi, kuid EBV vaktsiin või viiruse ründamine EBV-spetsiifiliste viirusevastaste ravimitega võib lõpuks SMi ennetada või ravida.

Ja EBV vaktsiin pole kaugeltki hüpoteetiline väljavaade. Just eelmisel nädalal teatas biotehnoloogiaettevõte Moderna edusammudest EBV vaktsiini väljatöötamisel, kasutades sama mRNA tehnoloogiat, millel põhineb tõhus Covid-19 vaktsiin. Uue vaktsiini testimiseks on praegu käimas 1. faasi inimkatsed.