/nginx/o/2022/01/17/14312832t1ha0b6.jpg)
Lühinägevus ehk müoopia on üle ilma levinud kui epideemia. Kuid kas selles saab süüdistada ainult erinevate ekraaniga seadmete võidukäiku?
Lühinägevus – ka laste seas – on muidugi alati olemas olnud. Küsimus on, kui paljusid lapsi see igast põlvkonnast puudutab. Naljaga pooleks, aga samas ka tõde väänamata saab öelda, et mida rohkem kooli- ja ülikooliharidust lastele anda, seda suurem on lühinägelike osakaal. Seega võiks väita, et sellel epideemial on isegi positiivne külg – hariduse edenemine. Kas saaks aga kõike seda positiivset, mida haridus annab, ilma negatiivseta ehk lühinägevuseta saada? Kas nood peavad ühes komplektis olema?
Praeguseks pole meil õnnestunud silmade üha suuremat koormust õuesolemisega ja ekraanivaba liikumisega tasakaalustada. Kui vanemad põlvkonnad lugesid end müoopiasse, siis tänapäeva lapsed vaatavad end müoopiasse. Seda teooriat kinnitavad eriti piltlikult Aasia riikide näited, kus haridusolud muutusid põhjalikult 1960ndatel aastatel. Tänasel päeval on tugevale konkurentsile toetuv haridussüsteem viinud paljud Aasia riigid olukorda, kus keskmiselt pea pooled lapsed või rohkemgi vajavad lühinägevuse tõttu prille. Üliõpilastest on aga lühinägelikke juba 80-90%. Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas pole ka tänaseks asjad väga palju paremad – ainult Lõuna-Aafrikas jääb lastest prillivajajate ülempiir allapoole kolmandikku, mujal on see julgelt üle poole. Eestis areneb lühinägevus välja praegu veel vähem kui kolmandikul (keskmiselt), kuid siiski juba üle 20% põhikooli lastest, kuid asi liigub halvemuse poole.
Pidev ekraanivaatamine kurnab silma ja muudab nii silma ripslihaste tööd kui silma kuju. Viimane muutub "väljavenitatumaks", pikemaks. Selle tagajärjel koondab silm valguskiired mitte võrkkestale, kuhu nood peaks jõudma, et vastavad rakud saaks signaali ajju edastada, vaid selle ette. Et kujutis ikkagi võrkkestale saaks, peab lühinägevusega inimene silmi kissitama või näiteks telekat või koolitahvlit vaadates sellele lähedal olema – kaugemalt ei näe selgelt. Need ongi laste puhul esimesed tunnused, et silmadega on midagi korrast ära … kissitavad silmi, vaatavad telekat liiga lähedalt, ei näe koolis tahvlile kirjutatut.
Mis aitab?
Väga selge on see, et müoopiat aitab eemal hoida laste õuesviibimine ja õige ekraanirežiim. Reegel, mida meelde jätta, on lihtne: 2-20-20. See tähendab, et päevas peab laps olema 2 tundi õues ning tegema iga 20 minuti lähitöö järel 20 sekundit kaugelevaatamise pausi. Õues viibimise kasu on mitmepoolne. Silmad saavad oluliselt rohkem valgust, mis on kasulik mitmetele keemilistele protsessidele silmas. Teiseks aga teevad silmalihased õues mitmekesist tööd – vaatavad nii lähedale kui kaugele, külgedele, üles ja alla – ehk siis teevad kõike seda, mida pingelisem ekraanivaatamine ei paku. Tõsi, väljakujunenud lühinägevust see enam heaks nägemiseks tagasi ei pööra, kuid asjade kiiret halvemaksminekut võib takistada küll.
Samad reeglid kehtivad ka täiskasvanute kohta. Pole mõtet iga päev täpselt stopperiga aega võtta, kuid suures plaanis peaks jälgima, et liigute väljas piisavalt ning teete ekraanivaatamises pause. Pauside ajal tasub teha lihtsaid silmaharjutusi – suunata pilk mõneks minutiks kaugusesse, siis üles, paremale kõrvale, alla, vasakule kõrvale – või vastupidises järjekorras viis kuni 10 korda. Või teha silmadega ringe päri- ja vastupäeva või jälgida mõttelist autosõitu kujuteldaval 8kujulisel ringrajal teist mõned meetrid eemal. Harjutusi on erinevaid – õpetusi leiab näiteks silmaarstide kodulehtedelt, otsingusse või youtube lehele "eye exercises" märksõnu sisestades, oma arstilt või prillipoest küsides.
Kas on ravi?
Lastel kasutatakse raviks väga madala kontsentratsiooniga atropiini silmatilkasid, lühinägevusega hakkamasaamiseks aga spetsiaalseid kontaktläätsesid ja muidugi prille. Lastele reeglina operatsioone ei tehata, sest laste lühinägevuse ulatus võib veel muutuda. Täiskasvanutel enamasti lühinägevus enam edasi ei arene ning tehakse ka operatsioone lühinägevuse raviks.
Apteekidest leiab ka silmadele kasulikke preparaate. Tuttavate preparaatide kõrval võib proovida ka safranit sisaldavaid tooteid, kui rahakott lubab. Viimane pole silmade tervise hoidmisel küll tuntud, kuid mõni väike uuring ütleb, et sellest maailma kallimast vürtsist võib kasu olla.
Allikad: Terviseleht, retinatoday.com, Medical News Today