Kõik, mida peaks teadma praegu levivast gripiviirusest

Foto: Shutterstock

Ei tasu unustada, et lisaks koroonale on praegu levimas ka gripiviirus. Seda, mida peaks gripi kohta teadma selgitab terviseameti meedianõunik Merilin Vernik. 

Gripiviirusel eristatakse kolme alatüüpi – A, B, C.

A-gripiviirus on neist ohtlikum, kuna levib kõige kergemini, põhjustades epideemiaid ning kulgeb kõige ägedamalt. A-gripiviirust esineb ka loomadel (linnud, sead, hobused). B-gripiviirus on suhteliselt paikse levikuga ning ei levi loomadele. C-gripiviirus on harva esinev, ei põhjusta suuri epideemiaid ja haigus kulgeb kergemal kujul, võib esineda ka loomadel.

A-gripiviiruse ohtlikkus on suuresti tingitud tema võimest pidevalt antigeenselt muutuda, mistõttu on võimalikud ulatuslikud haiguspuhangud. Sellise potentsiaaliga gripiviirused võivad tekkida viiruse antigeense struktuuri põhjaliku muutumise tagajärjel. Näiteks inimese gripiviiruse rekombineerumise tulemusena linnu- või looma gripiviirusega.

Ühest viirusetüübist põhjustatud gripi põdemine ei anna immuunsust teist tüüpi gripi suhtes. Aga ka immuunsus sama tüübi suhtes on lühiajaline. Sellepärast ongi oluline vaktsineerida. Vaktsiinid kaitsevad mitme tüve eest.

Kus gripp praegu levib?

Haigestumuse intensiivsust saab kogu Eesti kohta hetkel hinnata veel madalaks ning gripilevikut lokaalseks. Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas ja Järvamaal võib hinnata haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja viiruse levikut piiratuks. Teistes maakondades registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud juhtumeid.

Eriti valvsad peavad olema vanemaealised, praegu on Eestis gripi tagajärjel surnud kolm inimest, kes kõik olid üle 70-aastased, tõsiste kaasuvate haigustega ning gripi vastu vaktsineerimata. 

Gripi riskirühma kuuluvad:

• 65-aastased ja vanemad;
• inimesed, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
• 6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriiniravi;
• immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed inimesed;
• rasedad;
• hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
• tööalaselt ohustatud inimesed (tervishoiutöötajad, hooldekandeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt);
• inimesed, kes võivad levitada grippi riskirühmadele.

Kui pikalt peab kontakt kestma, et gripiviirus edasi kanduks?

Gripp levib piisknakkuse teel vahetu kontakti kaudu haigestunud inimesega. Seepärast peab haige inimene alati katma köhides või aevastades suu ja nina puhta salvrätiga, mis tuleb pärast kasutamist kohe prügikasti visata. Salvräti puudumisel sobib suu katmiseks ka varrukas. Nii väheneb viiruse levik.

Gripiviirus püsib:

• kõvadel pindadel – 24-48 tundi;
• poorsetel materjalidel (riided, paber) – 8-12 tundi;
• viirusega saastunud kätel – kuni 5 minutit ning massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Mitu päeva pärast nakatumist hakkavad ilmnema gripiviiruse sümptomid?

Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).

Tavalisemad sümptomid on:

• haiguse äkiline algus,
• kõrge palavik (38°C ja rohkem),
• külmavärinad ning väsimus,
• köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu ning võib esineda hingamisraskuseid,
• võib esineda ka kõhulahtisust.

Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine. Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalnepneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Milliseid ennetusmeetmeid kasutada, et mitte nakatuda?

Gripist hoidumise parim viis on vaktsineerimine. Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.

Täiendavad ennetusvõimalused:

• Kontakti vältimine haige inimesega või haigestumisel kontakti vältimine teistega.
• Rahvakogunemiste ja kätlemiste ning lähedaste kontaktide (alla 1 meetri) vältimine.
• Haigestumisel töölt või koolist koju jäämine.
• Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
• Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist).
• Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Gripp levib sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
• Tervislikud eluviisid. Piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning vedelike ja täisväärtusliku toidu tarbimine.
• Ühistranspordi vältimine haigestumiste kõrgajal.

Grippi haigestudes tuleb puhata ja piisavalt vedelikku tarbida. Viirusvastaseks raviks tuleb kasutada arsti poolt välja kirjutatud retseptiravimeid. Sümptomite (palavik, köha, pea- ja lihasvalu) raviks saab kasutada apteegist saadavaid käsimüügiravimeid.