/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/02/17/963844t1hf01d.jpg)
Kihnu pereõe Luule Aava sõnul on kohalik kiirabi kihnlased pisut mugavaks muutnud ning tihti helistatakse 112 ja palutakse abi, selle asemel et perearsti juurde minna.
Kohalik kiirabi on kihnlased mugavaks muutnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väljakutseid on meil kuidas kunagi. Kui on rahulik aeg ja saarel on vaid kihnlased, siis on neid üks- kaks nädalas,» rääkis Kihnu pereõde Luule Aav, kes üle nädala on kiirabivalves. Ta lisas, et teisel vahetusel on olnud ka selliseid nädalaid, kus pole ühtegi väljakutset. «Aga seda on harva,» tõdes Aav.
Kõige sagedamini otsivad kihnlased kohalikult kiirabilt abi selja- ja kõhuvalude puhul, raskeid traumasid on olnud harva. Viimase tõsisema väljakutsena meenus Aavale novembris toimunud avarii, kus kahele võrriga sõitnud poisile sõitis otsa purjus mootorrattur. «Päris surma ei saanud keegi ja nüüd on kõik korras,» rääkis Aav.
Ühtegi sellist juhust, et käed kas suurest ärevusest või abitusest rüppe vajuksid, ta ei mäleta. «Võib-olla pole trehvanud ka sellist ägedat juhtu. Arvata võib, et see on veel ees,» arvas Aav. Siiani on saarerahval tõsiste õnnetuste kohal trehvanud olema ka sobilik ilm, nii et helikopter on vajadusel saanud välja sõita. «Päris saarele ei ole keegi jäänud,» kinnitas pereõde.
Aasta jooksul kohapeal tegutsenud kiirabi on aga saarerahva Aava sõnul pisut mugavaks muutnud. «Praegu on nad juba harjunud 112 helistama, isegi siis kui võiks perearsti juurde tulla. Kusjuures meil ei ole järjekorda ega midagi,» sõnas pereõde. «Aga selge on see, et lihtsam on kodus oodata, et tullakse tehakse süst ära ja vaadatakse kriimustus üle,» lisas ta.
Kihnu kiirabil on tulnud kasutada ka telekonsultatsiooni võimalusi. Nii näiteks on mandrile mitmeid kordi saadetud telefonipildina EKG tulemusi. «Siis nad (PERHi valvearst – toim) vaatavad ja ütlevad, mis seis on ja kas on vaja kiiresti ära saata.» Kihnu saare teine valvebrigaad aga kasutas veebikaamerat, kui inimesel oli operatsioonijärgne kõhuvalu ning oli kopsuemboolia oht.
Kui Kihnus on kiirabivalves olevatel naistel velskriharidus ja mehed on päästjatena saanud parameediku hariduse, siis teistel väikesaartel valvesolijatel meditsiinilist haridust pole. «Ma arvan, et neil on kindlasti raskem, kui sa neid asju, mis meie (meditsiinilise hariduse saanutele – toim) jaoks on lihtsad ei tea ja alles hakkad proovima. Ega seda praktikat ei kogune nii ruttu,» sõnas Aav.