Põhja-Eesti regionaalhaigla koolitas kolmel väikesaarel välja inimesed, kes vajaduse korral saavad ise kiirabiväljakutse peale reageerida. Aastane Kihnu kiirabi kogemus näitab, et vajadus selle järgi on olemas.
Väikesaarte rahvas hakkas ise kiirabi tööd tegema
18. veebruar 2012, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nad on meie haigla töötajad. Me oleme nad koolitanud välja ja ka varustuse hankinud riigi poolt saadud rahaga,» rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla anestesioloogiakliiniku juhataja Andrus Remmelgas. Juba aasta aega on selline kohalik esmaabibrigaad tööl olnud Kihnus, alates 1. märtsist hakkavad vastavad brigaadid tööle Ruhnus ja Vormsil. Igal saarel on neli inimest saanud erakorralise meditsiini väljaõppe ning on kordamööda kahekaupa valves.
Kihnus kiirabis on tööl kaks velskriharidusega inimest ning kahel on parameediku väljaõpe. «Ruhnu, kujutate ise ette, seal elab aasta läbi 50 inimest. Leidsime ühe, kes on läbi käinud parameediku koolituse, kolm tuli täiesti nullist välja õpetada,» rääkis Remmelgas ja lisas, et Vormsil on seis sarnane.
Toimetavad Tallinna arsti näpunäidete järgi
Arsti sõnul on väikesaarel valves olevad inimesed kiirabi käepikendus. «Nad oskavad anda esmaabi, oskavad hinnata patsiendi seisundit, telefoni teel saavad meie käest juhiseid, mida edasi teha,» selgitas ta. Saarerahvast abimeedikuid nõustab ja juhendab Tallinnas olev valvearst ning vajaduse korral saadetakse saarele laeva või lennukiga lähim kiirabibrigaad või toob kohalik brigaad haige ise saarelt ära. «Neil on kõigil sülearvuti ja Skype'i-ühendus ja meie arst on ka Skype'is, nii et vajadusel saame ka pilti näha,» rääkis Remmelgas.
Ta kinnitas, et esmaabi võivad valvesolijad anda oma pädevuse piires ehk meditsiiniharidusega inimese volitused on suuremad kui parameediku kursused läbinul. Kui muidu ei tohi ilma meditsiinihariduseta inimesed võõrastele ravimeid manustada, siis Remmelga sõnul võib saarekiirabi seda siiski teha pärast pealinnas oleva meedikuga konsulteerimist. «Meie lubame neil ravimit anda ja ka vastutame.»
Suveks saadetakse haiglast saarele lisajõude
Kõigil kolmel saarel on juba aastaid olnud oma kiirabiauto, mille varustust hiljuti uuendati ja mis nüüd suurt ei erine tavakiirabi omast. Lähiajal saavad saared ka uuemad autod. «Suveks saadame saarele lisaks ühe meie (PERHi – toim) töötaja, sest siis saare elanikkond mitmekordistub, ning siis on nad nagu päris kiirabi,» rääkis Remmelgas.
Väikesaare kiirabi saab väljakutseid häirekeskuselt, mis vastab 112 tehtud kõnedele. Kui aga keegi peaks ise minema koduvalves oleva naabri juurde oma tervisemurega, siis esmalt tuleb valvesolijal helistada 112 ja öelda, et tuli selline väljakutse. «Üldiselt me seda ei tahaks (kohaleminekut – toim), sest nad reageerivad ikkagi erakorralistele sündmustele. Vormsil ja Kihnus on olemas ka perearst, kelle poole saab alati pöörduda,» sõnas Remmelgas. Aasta jagu töötanud Kihnus, on näiteks kohalikul kiirabil tulnud esmaabi anda nii infarkti kui ka mootorrattaavarii korral ja siiani on nad Remmelgase sõnul oma tööga väga hästi hakkama saanud.
Saartel sobivate abiandjate leidmine oli arsti sõnul kaunis keeruline. «Ei olnud nii, et kõik tõstavad kätt. Sageli see, kes tahab, ei sobi,» tõdes arst. Ka tuleb inimesi valides arvestada väikses kogukonnas kehtivate suhetega. «Need väikse koha probleemid segavad natuke ka meie plaane, peab valima, kes kellega kokku sobib,» selgitas Remmelgas.
Läheb maksma ligi kolmveerand miljonit eurot
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti sõnul oleks kolmel väikesaarel tegutsevaid brigaade korrektne nimetada kiirabieelse abi meeskondadeks või ka elupäästva esmaabi andjateks. Normeti sõnul on projekti mõte luua suurematele püsiasutusega väikesaartele kohapealne tugikeskus ja abistamise võimekus. Ta kinnitas, et saarel asuv meeskond ei asenda professionaalset kiirabibrigaadi, kuid kindlasti aitab kaasa kiirabiteenuse kvaliteedile.
«Paraku esineb meil üsna sageli olukordi, kus ilmastikutingimused on nii halvad, et ei ole võimalik kiirabibrigaadi toimetamine mandrilt saarele. Sellises olukorras võib varsti kolmel saarel juurutatud teenus olla tõepoolest ainsaks võimaluseks kannatanu elupäästmiseks,» sõnas asekantsler. Ta lisas, et eelmise aasta kogemus näitas, et on otstarbekas paralleelselt abistajate meeskondadele teatud perioodideks paigutada saarele täiemõõduline kiirabibrigaad. Näiteks siis, kui saarel toimuvad avalikud üritused, mis lühikeseks ajaks mitmekordistavad inimeste arvu saarel. Seda taktikat jätkatakse järgnevatel aastatel nii Kihnus kui ka projekti lisanduvatel teistel saartel. «See omakorda on väga õpetlik periood abistajate meeskonnale,» arvas Normet.
Kogu väikesaarte kiirabiteenuse projekt nõuab riigilt kokkuvõttes umbes pool miljonit eurot aastas. «Projekt on laiem kui ainult saarel kohapeal tegutsevad abistajad ja nende vahetu tegutsemisega seotud kulud. Siia juurde tuleb arvestada ka kiirabibrigaadi transport mandrilt saarele ja abivajaja transport mandrile haiglasse,» selgitas ametnik. Tänavu soetatakse uut ja täiendavat sisseseadet ka helikopterile, mis omakorda kiirendab brigaadi väljalendu. «Arvestades aga ka ühekordseid investeeringuid – näiteks seesama täiendav rahaeraldis, ulatub projekti 2012. aasta kogumaksumus pigem kolmveerand miljoni euroni.»
Kihnu kiirabi sai eelmisel aastal 11 kuu jooksul 125 väljakutset. Haiglasse saadeti saarelt 43 inimest, kellest mandrile toodi helikopteriga 11 haiget. Kopteriga tehti 9 lendu, ühel korral toodi korraga ära kolm kannatanut.