/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/02/09/13621272t1hee34.jpg)
Jaanuarist veebruarini viib Tervise arengu instituut (TAI) koos Tartu ülikooliga läbi kolmanda ja ühtlasi viimase küsitluslaine ulatuslikus Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringus.
TAI alustas vaimse tervise uuringu kolmanda lainega (1)
Kolme lainena enam kui aasta aega kestev uuring võimaldab jälgida vaimse tervise hinnangute muutust ajas, selgitada probleemide levimust ja pakkuda lahendusi, kuidas inimeste vaimset heaolu toetada.
«Vaimne tervis mõjutab inimeste elukvaliteeti, ühiskonda ja majandust üha enam. Seetõttu vajame tarkade otsuste tegemiseks häid vaimse tervise uurimise meetodeid selle valdkonna järjepidevaks monitoorimiseks ka tulevikus. Sellise mõõtmissüsteemi väljatöötamine on meie uuringu üks olulisi eesmärke,» selgitas uuringu läbiviimist juhtiv TAI vanemteadur Kenn Konstabel.
Uuringus osalema on juhuvaliku teel kutsutud 20 000 vähemalt 15-aastast inimest üle Eesti. Uuringu esimesele, möödunud aasta alguses korraldatud küsitlusele vastas ligikaudu 5700 ja teisele, mais ja juunis läbiviidud küsitlusele enam kui 4500 inimest.
Esimeste uuringulainete esmased tulemused täheldavad elupiirkonna ja vanuse olulist mõju vaimsele tervisele. Oma eluga on rohkem rahul näiteks Harju-, Lääne-, Rapla-, Saare- ja Tartumaa inimesed. Kõrge depressiooniriskiga oli enesekohase testi järgi 28 protsenti vastajatest ja suurima riskirühma siin moodustasid 18-29-aastased naised, kelle seas kõrget depressiooniriski täheldati pooltel osalejatest. Samas oli möödunud aastal kokkuvõttes oma eluga rahul või väga rahul 76 protsenti uuringus osalejatest.
«Kui esialgsete tulemuste pinnal öelda üks üllatav asjaolu, siis selgub, et piirkondlikud erinevused heaolus on suuremad, kui oleksime ennustanud,» ütles Konstabel ja märkis, et üksikasjalikult on tulemustest praegu veel vara rääkida. «Uuringu lõppedes saame ka tulemustest põhjalikuma ülevaate anda. Väga oluline on näiteks 2021. aasta alguse tulemuste võrdlemine meie varasemate teiste uuringutega, kus oleme küsinud sarnaseid küsimusi, ja praegu algava kolmanda küsitluslainega,» lisas Konstabel.
Alanud kolmandas laines on uuendusena lisatud küsimused spetsiifiliste traumade kogemise kohta ja isiksuseomaduste plokk. Lisaks küsitlusele viiakse väiksemas valimis läbi intervjuud.
Eestis ainulaadse mastaabi ja ulatusega vaimse tervise uuring aitab saada teadmisi tervisepoliitika kujundamiseks ja töötada välja järjepidev vaimse tervise monitoorimise süsteem. Uuringust saadav teave aitab paremini planeerida vaimse tervise poliitikat ning on vajalik vaimse tervise spetsialistidele, et probleeme kiiremini ära tunda ja nende ennetamiseks nõu anda.
Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse 2022. aasta teises kvartalis.