/nginx/o/2012/02/17/964070t1hf418.jpg)
Selja- või kaelavaevuste tõttu on piiratud 25,5 tuhande tööealise inimese töölkäimine, jalgade vaevuste, nagu näiteks liigesepõletik, reuma ja vigastuste käes kannatab Eestis 20,7 tuhat inimest.
Eestimaalaste töövõimet segavad kõige enam selja- ja jalgade vaevused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meestele teevad statistikaameti kinnitusel kõige enam muret selja- või kaelavaevused, naistele jalgade vaevused. Kusjuures naiste arv, kelle töövõime on suuremal või väiksemal määral pikaajalise haiguse tõttu piiratud, on meeste omast aastaid suurem olnud.
Ametialade järgi on pikaajalise haiguse osaliselt või täielikult töövõimetuid kõige rohkem lihtööliste seas, kellest 14,9 protsendil on pikaajaline haigus, mille tõttu tööl käimine on piiratud. Põllumajanduses ja kalanduses töötavatest inimestest on taoline mure 8,6 ja teeninduse ja müügitöötajatest 7 protsendil.
Kõige parema tervise juures on juhid, kellest ainult 1,9 protsendil on töövõime pikaajalise haiguse tõttu piiratud.
Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45 protsendil täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud.