E, 30.01.2023

Distantsõpe mõjutas und ja depressiooni ilmingute teket

PM Tervis
Distantsõpe mõjutas und ja depressiooni ilmingute teket
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kool. Distantsõpe
Kool. Distantsõpe Foto: Urmas Luik

Koroonapandeemia ohjamiseks sulgesid paljud riigid koolid teatud perioodiks ning õppetöö jätkus distantsõppe vormis. Distantsõppe mõju kohta õpilaste tervisele ja sel viisil saadava hariduse kvaliteedile on avaldatud erinevaid hinnanguid, kirjutab Eesti arstide liidu ajaleht.

Šveitsis korraldatud uuringus hinnati distantsõppel olemise mõju õpilaste une pikkusele, nende hinnangule oma tervise kohta, teatud mõnuainete (kofeiin, alkohol, nikotiin) kasutamisele ja depressiooni ilmingute kujunemisele. Uuring korraldati keskastme õpilaste hulgas, kelle keskmine vanus 16 aastat, tütarlapsi 65 protsenti. Vaatlusalused jagati kahte gruppi: vaatlusgrupp – 3454 õpilast – täitis küsimustiku distantsõppel viibitud periood kohta mais-juunis 2020, kontrollgrupp – 5308 õpilast – täitis küsimustiku tavaõppel viibitud perioodi kohta mais-juunis 2017.

Distantsõppel oleku ajal magasid õpilased ööpäevas 75 minutit enam kui kontrollgrupi õpilased, nende hinnang tervisele oli parem ning nad tarvitasid kofeiini ning alkoholi vähem. Depressiooni ilmingutega oli 9,1 protsenti distantsõppel olevatest ja kaks protsenti kontrollgrupi õpilastest, nad tundsid end üksildastena ning hindasid oma tervist halvenenuks ning tarvitasid sagedamini kofeiini ja alkoholi kui depressiooninähtudeta õpilased. Kolmandik õppuritest leidsid, et nende hariduse kvaliteet on distantsõppel olles halvem.

Uuringust ilmneb, et distantsõppel olles õpilased magavad enam ja elavad tervislikumalt, samas võivad neil sagedamini kujuneda depressiooni nähud ning nende elukvaliteet halveneb. Autorid osutavad uuringu tulemustele viidates vajadusele nihutada koolis õppetöö alguse aega hilisemale kellaajale, kuna pikem uneaeg on õpilaste tervisele soodne.

Märksõnad
Tagasi üles