/nginx/o/2022/01/25/14327304t1h20fb.jpg)
Toidu- ja esmatarbekaupade e-poe Barbora tellitud inimeste toitumisharjumusi käsitleva hiljutise uuringu kohaselt näksib igapäevaselt 92 protsenti Eesti inimestest ning eelistatuimaks vahepalaks on värske puuvili. Toitumisnõustaja Teele Tederi sõnul on vahepalade tegemine toidukordade vahel igati tervitatav, küll aga tuleks pöörata tähelepanu sellele, mida ja millal näksida.
Barbora uuringu kohaselt snäkib iga teine Eesti inimene toidukordade vahel ja televiisori ees, 18 protsenti vastanutest teeb seda enne magama minekut, 12 protsenti arvuti taga ning 9 protsenti autos.
«Üheks suurimaks ülesnäkkimise probleemiks on kõrvaliste asjadega tegelemine, olgu selleks seriaali vaatamine või töötamine – kuna söömine toimub poolautomaatselt, kipuvad ka toidukogused suurenema. Sel põhjusel ei tohiks snäkke süüa kunagi otse pakist, vaid optimaalsete kogustena eraldi taldrikult,» soovitas Teder.
«Teise olulise reeglina tuleks igasugune söömine lõpetada kolm tundi enne magama minekut. Nii garanteerid kvaliteetse une ja oled suurema tõenäosusega hommikul rohkem välja puhanud,» lisas ta.
Eesti inimeste lemmiksnäkiks on värske puuvili, mida eelistab uuringu järgi enamik ehk 68% vastanutest, samuti pähklid ja kuivatatud puuviljad, mida nosib iga teine inimene. Kuivatatud puuviljadesse ja ka pähklitesse peaks toitumisnõustaja sõnul suhtuma aga teatud ettevaatlikkusega.
«Pähklid ja kuivatatud puuviljad on head vahepalad, aga ka võrdlemisi väiksed, mis tähendab, et koguseliselt on neid lihtne üle süüa. Pähklite valimisel tasub lähtuda taaskord mitmekesisuse reeglist ehk mitte süüa päevast päeva kooritud mandleid, vaid lisada valikusse ka teisi pähkleid ning erinevaid seemneid. Kuivatud puuvilja valimisel loe alati pakendit ja eelista tooteid, millele pole lisatud suhkruid,» soovitas Teder.
Värvilisi köögivilju snäkib uuringu kohaselt iga kolmas Eesti inimene, ent umbes sama palju söövad Eesti inimesed ka šokolaadi (34%), kartulikrõpse (27%) ja küpsiseid (26%). Küll veidi vähem, aga siiski, näksitakse ka jogurtiga, saiakeste ja kuklitega, müslibatoonide ning proteiinibatoonide ja -jookidega.
«Neist kõige ebatervislikumad on kahtlemata kartulikrõpsud, mis on liialt töödeldud, kaloririkkad ning täis ebavajalikke aineid. Kui krõpsuisu ikkagi peale tuleb, eelista vähendatud rasvasisaldusega kartulikrõpse, mille peamisteks koostisosadeks on kartul, õli ja sool või sootuks tervislikuma valikuna läätsekrõpse. Šokolaad võiks olla alati tume ja orgaaniline,» lisas Teder.
Tühja kõhuga ei soovita Teder poodi minna. «Nii ulatubki käsi kiirete ja ebatervislike süsivesikute poole ning on suur oht impulsiivostudeks. Kõige lihtsam häkk oma menüü tervislikumaks muuta on tellida toit koju e-poest, see paneb automaatselt ka oma toidukordi ja menüüd planeerima ning aitab teha paremaid valikuid,» ütles Teder.
Kõige taljesõbralikumaks vahepalaks on kahtlemata kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid tulvil värvilised köögiviljad, näiteks paprika, lillkapsas, porgand, lehtkapsas, nuikapsas, aga ka redis ja varsseller.
«Kui inimesel on harjumus snäkkida köögivilju ja juurikaid, on ta väga õigel ja tervislikul teel. Koguseliselt võiks eelistada just rohelist värvi köögivilju, sest need sisaldavad meile igapäeva eluks kõige enam vajaminevaid vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid,» soovitas Teder.
Talvisel viiruste hooajal, mil koduaiast pole hooajalisi puuvilju käepärast võtta, soovitab Teder süüa C-vitamiinirikkaid ja antioksüdantidest tulvil puuvilju, mis toetavad immuunsüsteemi, näiteks apelsin, granaatõun ja kiivi, samuti talveks sügavkülma varutud suvised sõstrad, mustikad, jõhvikad ja pohlad. Aastaringselt on heaks valikuks ka õunad ja pirnid.
«Igasuguse toitumise alus on mitmekesisus ehk vahepalad peavad alati toetama põhitoidukordi. Mistahes kahtluse korral tuleb ikka ja jälle abiks toidupüramiid, mis on saadaval Tervise Arengu Instituudi kodulehel,» lisas Teder.
Eesti inimeste toitumisharjumusi käsitleva uuringu tellis toidu- ja esmatarbekaupade e-pood Barbora. 2021. aasta detsembris kahe nädala vältel toimunud uuringus osales 505 inimest üle Eesti.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)