Praeguse seisuga näitavad uuringud, et iga doos vaktsiini vähendab inimesel nn pika koroona tekke ohtu. Vaktsiin mõjub ohtu alandavalt ka siis, kui viirusega on juba kokku puututud. Miks see nii on, pole päris selge. Selgitused jagunevad kahte suunda. Esimese teooria järgi jääb viirus varjatud kujul oma mõju avaldama, teine teooria ütleb, et viirus küll kaob, kuid paiskab segi immuunreaktsioonid ja muud käsuahelad ning meie keha ründab ennast seetõttu ise – kuni uute haiguste tekkeni välja. Üsna sageli juhtub, et ka pika koroona nähte leevendab vaktsiin.
Hiljuti avaldas mõjukas ajakiri Cell uuringu vaktsiinide mõjust uue tüve vastu. Neil, kes olid saanud kolm doosi vaktsiini või saanud vaktsiini pärast infektsioonist paranemist, või neil, kes said koroona pärast vaktsineerimist, oli immuunreaktsioon tugev, kaitse püsivam ja ulatuselt väga sarnane. Selgelt kehvemad olid samad näitajad neil, kes olid saanud kaks annust vaktsiini või kellel oli varasem infektsioon, millele ei järgnenud vaktsineerimist. Värskest USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskuse CDC uuringust nähtub, et kolm doosi Pfizeri või Moderna vaktsiini aitavad vältida erakorralise arstiabi vajadust 82 protsendi ja haiglasse jõudmist 90 protsendi tõhususega ka omikroni puhul. Kahe doosi tõhusus on vastavalt 38 ja 57 protsenti, mis pole halb, aga on hea kaitse mõttes siiski ebapiisav. Teisisõnu on ka omikroni puhul suur vahe, kas oled vaktsineeritud või mitte.
Kuid kas koera ehk pandeemia saba juba paistab? Tahaks loota, sest nakatumiste kasv on peatunud või langeb mõnelgi pool – USAs, Suurbritannias, Austraalias, Kanadas, Hispaanias, Itaalias. Tervishoiusüsteem jääb veel mõneks ajaks ülekoormatuks ka seal ning kaugtagajärgede ulatust ei tea me veel üldse, kuid pilt annab lootust, et järjekordne laine saab siiski nähtavas tulevikus läbi.
Terviseleht hoiab teid huvitavate ja kasulike avastuste ning uudistega kursis (trükitud lehena) korra kuus.
/nginx/o/2022/01/25/14327633t1hc40d.jpg)