Riisalo: inimese omaosalus hooldekodukoha eest tasumisel peab vähenema
29. jaanuar 2022, 15:56
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul otsitakse lahendusi, et tulevikus kataksid riik ja omavalitsus inimese pensionist üle jääva hooldekodu kohatasu maksumuse ehk inimene tasub ainult majutuse ja toitlustuse eest.
«See esialgne sisulist muutust toov lahendus läheks riigile maksma umbes 50 miljonit eurot aastas,» märkis Riisalo. «Soovime rakendada juba järgmisel aastal komponendipõhist rahastusmudelit ja juba sel aastal viia valitsusse eelnõu koos rahavajaduse taotlusega.»
Sotsiaalministeerium hakkab kevadsuvel ette valmistama seadusemuudatusi, et leevendada hooldekodude kohatasu hinnatõusu ja lahendada pikaajalise hoolduse probleeme laiemalt. Lisaks on eesmärk suurendada omastehooldajate sotsiaalseid garantiisid.
«Kohalike omavalitsustega tuleb kokku leppida kõigi pikaajalise hoolduse teenuste sisu ja rahastamine, samuti see, mis on keskvalitsuse ja omavalitsuste osa teenuste osutamises,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab. «Kindlasti tuleb lahendada üldhoolekande rahastamine nii, et inimeste ja nende lähisugulaste omaosalus oleks väiksem, praegu moodustab see 80 protsenti hooldekodukoha maksumusest. Paljud inimesed ei suuda sellist omaosalust maksta.»
Riisalo kutsus reedel pikaajalise hoolduse ümarlauale kolm ministrit ja ministeeriumite esindajad, et arutada, kas ja kuidas jõuda sotsiaalvaldkonna täiendava rahastuseni ning milline pikaajalise hoolduse rahastusmudel sobib kõige paremini Eestile.
Arenguseire keskus tutvustas kohtumisel riigikogu tellitud raportit «Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035». Lisaks sotsiaalkaitseministrile, tervise- ja tööministrile ning riigihalduse ministrile osalesid kohtumisel ka riigikontrolör, õiguskantsleri kantselei, rahandusministeeriumi, sotsiaalkindlustusameti, haigekassa ning linnade ja valdade liidu juhid.
Arenguseire keskuse raportist selgus, et pikaajalise hooldusega seotud kulud on ühiskonnas peidetud.
«Kuna lähedased enamasti ei suuda tasuda hoolduse eest, tuleb jääda abivajaja eest hoolitsemiseks tööturult kõrvale,» ütles arenguseire keskuse juhataja Tea Danilov. «Pärast hooldusperioodi lõppu on abiandja ise tihtipeale sattunud abivajajate hulka, sest on nii füüsiliselt kui vaimselt kurnatud. Samuti on ta rahaliselt kehvemas seisus, kuna tööstaaži katkemise tõttu jääb ka pension keskmisest väiksemaks. Eesti riik panustab praegu pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Praegu ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas.»
«Kohalike omavalitsuste jaoks on pikaajalise hoolduse teema väga oluline, kuna rahvastik vananeb ja surve omavalitsuste eelarvetele seoses pikaajalise hoolduse teenuste osutamisega kasvab pidevalt. Praegu rahastavad üldhooldusteenust teenuse saaja, tema lähedased ja kohalik omavalitsus. Kindlasti on vajalik läbi analüüsida, kas tänane pikaajalise hoolduse teenuse korraldamise mudel on jätkusuutlik ning millised on riigi ootused kohalikele omavalitsustele. Ootame riigi abi ka professionaalsete teenuseosutajate ettevalmistamisel, sest tihti ei ole probleem mitte rahas, vaid inimeste puuduses,» ütles linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei.
Tänavu on ettevalmistamisel seadusemuudatus laiendamaks hoolduspuhkuse kasutamise õigust hoolduskoormusega inimestele, samuti sotsiaalmaksu erisuse loomist hoolduskoormusega inimestele, mis soodustaks töö ja hooldamise ühitamist. Plaanis on muuta hoolduskoormusega inimeste puhkusearvestust – laiendada puhkuse kasutajate ringi, hüvitada puhkust suuremas määras – ja sotsiaalmaksu arvestust, et osaliselt töötavatel hooldajatel koguneks tulevikuks rohkem pensionistaaži ning selle võrra ka sissetulekuid.
Lisaks on plaan toetada kevadsuvel avatava taotlusvooruga kohalikke omavalitsusi, et nad arendaksid välja teenuseid ja koolitusi, mis parandaksid hoolduskoormusega inimeste toimetulekut ning plaan on toetusmeetmete abil koolitada ka hoolduskoormusega inimestele abi korraldavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid.
Ühtlustamaks teenuste kvaliteeti on eesmärk kehtestada üldhooldus- ja koduteenustele miinimumstandardid ning parandada järelevalvet. Nii paranevad inimeste võimalused saada paremat ja ühtlasema kvaliteediga abi.