/nginx/o/2020/01/14/12871572t1h1a7c.jpg)
Ligi kolmandikul patsientidest jäävad pärast Covid-19 ägedate nähtude taandumist püsima mitut laadi tervisehäired. Neerufunktsiooni häirete kohta Covid-19 järgses seisundis patsientidel on andmeid napilt, kirjutab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
USAs ajavahemikul märtsist 2020 kuni märtsini 2021 veteranide meditsiiniabi andmebaaside alusel läbi viidud esinduslikus uuringus hinnati neerufunktsiooni muutusi Covid-19 järgse seisundi korral ning haigust mittepõdenud patsientidel keskmiselt 170 päeva vältel. Uuringusse oli kaasatud 89 216 Covid-19 ägeda faasi läbi põdenud patsienti ning kontrollrühma moodustasid 1 637 467 patsienti, kes polnud Covidit põdenud. Haiguse kulu raskuse alusel jagati Covid-19-patsiendid kolme rühma: hospitaliseeritud – 13,9 protsenti, intensiivravi vajanud – 4,6 protsenti, ambulatoorselt ravitud – 81,5 protsenti.
Võrreldes kontrollrühma patsientidega ilmnes Covid-19 järgses seisundis patsientidel 15 protsendi võrra suurem erinevat tüüpi neerufunktsiooni kahjustuse risk, sealhulgas kolm korda suurem lõppstaadiumi neerupuudulikkuse kujunemise risk. Neerukahjustuse risk oli otseses sõltuvuses Covid-19 kulu raskusest haiguse ägedas faasis ja oli intensiivravi vajanud patsientidel, võrreldes ambulatoorselt ravitutega, kaheksa korda suurem, lõppstaadiumi neerupuudulikkuse risk koguni 13 korda suurem.
Uuring kinnitas, et SARS-CoV-2-infektsioon võib haiguse raskusest sõltuvalt põhjustada Covid-19 järgse seisundi korral neerufunktsiooni halvenemise ka patsientidel, kes põdesid haiguse ägedat faasi kergete haigusnähtudega.
Eelmise aasta detsembris ilmunud Saksamaa ja Hollandi teadlaste koostöös valminud uuringus täpsustati SARS-CoV-2-infektsiooniga seotud neerukahjustuse põhjust. Uuringu tulemustest selgus, et neerukahjustuse põhjus on viiruse otsene toime, sõltumata immuunsüsteemi reaktsioonist. Neerurakkude nakatumise tagajärjel võib nende funktsioon kahjustuda.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)