Apteeker selgitab: miks tekib põiepõletik ja kuidas sümptomeid leevendada?

See tuleb alati ootamatult, kuid ei jää kunagi märkamatuks. Foto: Shutterstock

Põiepõletik ehk tsüstiit on üks sagedasemaid bakteriaalseid haigusi nii lastel kui täiskasvanutel. Vähemalt kaheksa protsenti tüdrukutest ja kaks protsenti poistest on lapsepõlves haigestunud põiepõletikku, millest annab märku sagedane urineerimisvajadus, valu ja kipitustunne. Südameapteegi proviisor Ave Niidu selgitab, miks põiepõletik tekib ning kuidas sellest tingitud sümptomeid leevendada.

Anatoomiliste iseärasuste tõttu tekib põiepõletik enamasti pigem naistel – naiste kusiti on lühem, pärakule lähemal ning seetõttu nakkusele vastuvõtlikum. Uuringud on näidanud, et ligikaudu pooled naistest põevad elu jooksul vähemalt korra põiepõletikku, samuti on kõrgem oht haigestumiseks seksuaalselt aktiivsetel naistel. Kõige suurem risk haigestumiseks on rasedatel, suhkruhaigetel, immuunpuudulikkusega patsientidel, põiekateetriga patsientidel ja inimestel, kellel on kaasasündinud anatoomiline defekt.

Enamasti põhjustavad põiepõletikku kusiti kaudu sisenevad bakterid – umbes 50 protsendil haigusjuhtudest on põhjustatud Escherichia coli soolebakteri tõttu. Ent nakatuda võib ka ebapiisava hügieeni, seksuaalvahekorra või sünnitamise teel, põiepõletiku teket soodustab ka külmetumine. Rasedatel tekib emaka suurenemisel surve kõhukoopa elunditele, mis takistab uriini normaalset äravoolu ning loob soodsa keskkonna bakterite arenguks ja põletiku tekkeks.

Meeste puhul põhjustab tsüstiiti peamiselt põie mittetäielik tühjenemine näiteks eesnäärme suurenemise või kuseteedes toimuvate anatoomiliste muutuste tõttu. Peale 60. eluaastat meeste eesnääre suureneb, millega suureneb ka haigestumise tõenäosus.

Põiepõletiku sümptomid ja kodune ravi

Põiepõletiku peamisteks sümptomiteks on pakiline ja sage urineerimisvajadus, öine urineerimisvajadus, urineerimisraskused ning kipitus- ja pakitsustunne urineerimisel. Tõsisematel juhtudel võib lisaks nimetatutele esineda ka palavikku ja valu alakõhus või -seljas.

Kergemate vaevuste ja ebamugavustunde puhul aitab sümptomeid leevendada põie-, leesika- või petersellitee. Peterselliteel on uriinieritust suurendav ja jääkainete eritumist soodustav toime ning hariliku leesika lehed sisaldavad desinfitseeriva ja antibakteriaalse toimega aineid. Tarbida tuleks ka palju vett ja jõhvikamahla – rohke vedelik aitab bakterid kuseteedest välja loputada ning jõhvikas sisalduvad komponendid ei lase bakteritel kuseteede seintele kinnituda ja paljuneda.

Samuti on apteegis ilma retseptita saadaval ka taimseid ekstrakte sisaldavaid tablette, mis soodustavad uriini eritumist. Maasappi, leeskputke ja rosmariini sisaldavad tabletid on lisaks uriini eritumise soodustamisele ka põletikuvastase toimega. Kuseteede normaalsele talitlusele aitavad kaasa ka jõhvikaekstrakti sisaldavad tabletid.

Meeles tasuks pidada, et valu ja palaviku tekkimisel tuleb pöörduda arsti juurde. Põiepõletikule omaste sümptomite ilmnemisel peavad ilmtingimata arsti vastuvõtule minema ka rasedad, suhkruhaiged, immuunpuudulikkusega patsiendid ja patsiendid, kellele on paigaldatud põiekateeter uriini ärajuhtimiseks.

Suurem osa põiepõletiku juhtumitest on kergesti ravitavad antibiootikumidega. Korduvate haigusjuhtude korral peaks esimeste sümptomite tekkimisel kohe arsti juurde pöörduma, et selgitada välja haiguse tekkepõhjus ja välistada tõsiseid neeruhaigusi.

Põiepõletikku on võimalik ennetada

Põiepõletiku ennetamiseks peaks regulaarselt tarbima palju vedelikke (eelistatult puhast vett), et kuseteid puhastada. Samuti tuleb urineerimisel alati põis täielikult tühjendada.

Pärast tualeti kasutamist tohib pühkida ainult eest taha – see vähendab Escherichia coli soolebakteri sattumist pärakust kusitisse. Bakterite hulka kuseteedes aitab vähendada ka vahekorrajärgne urineerimine. Samuti on soovitatav kanda puuvillast aluspesu, mis imab endasse kehavedelikke, ei aja higistama ega tekita bakteritele soodsaid elutingimusi.

Intiimpiirkonna pesemisel tuleks vältida lõhnaseepide ja teiste ärritavate pesuvahendite kasutamist. Pigem tuleks eelistada puhast sooja vett ja/või intiimpesuks mõeldud vahendeid, mis aitavad vältida võimalike infektsioonide teket. Intiimpesuks mõeldud vahendeid võiks kasutada korra päevas ning pesta puhta veega vastavalt vajadusele.