See uus info avab ukse diagnostilistele testidele, mis suudavad tuvastada need inimesed, kes oma eluviisi tervislikumaks muutmisega tõenäolisemalt kaalust alla võtavad ning sõeluda välja need, kes vajavad drastilisemaid muutusi lisaks eluviisi muudatustele. Ja muidugi on sellest kasu paremate probiootikumide loomisel.
Teadlased uurisid põhjalikult ühes terviseprogrammis osalenud 105 inimese seedekulgla mikroobe. Umbes pooled neist suutsid järjekindlalt kehakaalu langetada ja neil paranesid ka erinevad ainevahetuse- ja tervisenäitajad. Teised aga ei reageerinud programmile ning nende kaal jäi sisuliselt samaks. Mis neid inimesi eristas?
Kaalu kaotanud inimeste mikrobioomis kasvasid bakterid oluliselt paremini ja nende bakterite geenid soodustasid inimese söödud toitainete lagundamist nii, et sellest sünniks kasu eelkõige bakteritele endile ja seejärel alles inimesele kui peremehele. Võiks öelda, et bakterid tegid esimese valiku selgelt enda kasvu kasuks.
Neil inimestel aga, kelle kaal kuidagi langeda ei tahtnud, olid sellised bakterite kooslused, mis ise palju ei kasvanud, kuid tegid mitmesugused kiud- ja toitained inimese jaoks hästi ja kiiresti imenduvateks suhkruteks. Lisaks tekitasid sellised kaalukaotusele vastutöötavad mikrobioomid soolestikus sageli põletikulisema keskkonna.
“Meie uuringu tulemused viitavad faktile, et meie soolestiku mikrobioom on oluline filter tarbitava toidu ja meie vereringe vahel. Kaalulangus võib olla eriti raske, kui meie soolebakterid on aeglustunud kasvuga, lagundades samal ajal ka toitu energiarikasteks suhkruteks, mis jõuavad meie vereringesse enne, kui need mikrobioota abil orgaanilisteks hapeteks jõutakse muuta,” ütles uuringut juhtinud dr Christian Diener.