Avastati oluline tegur, mis aitab areneda kõhunäärmevähil
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
31. jaanuar 2022, 16:23
/nginx/o/2020/10/23/13431926t1h40df.jpg)
Juba ammu on teada, et kõhunäärmekasvajates leidub hüaluroonhapet, kuid Michigani ülikooli vähikeskuse teadlaste uus uuring näitab, et hüaluroonhape on ka vähirakkudele toiduks. Leiud, mis avaldati hiljuti ajakirjas eLife, annavad ülevaate vähirakkude kasvust pankreases ja lisavad uusi võimalusi raviks.
«Minu uurimislaboris on keskne teema, et kõhunäärmevähk ei reageeri tavapäraste raviviiside arsenalile. Peame sellele väljakutsele teisiti mõtlema,» ütles uuringu juhtivteadur dr Costas Lyssiotis. Ta uurib meeskonnaga kõhunäärmevähi ainevahetust: kuidas rakud saavad toitaineid, mida nad kasutavad kasvu soodustamiseks ja raviresistentsuse tekitamiseks, vahendab Medical Xpress.
Kasvaja mikrokeskkond ehk rakud, millest kasvaja koosneb, on paljude erinevate rakutüüpide kombinatsioon, millest osa on pahaloomulised, osa mitte. Pankreasekasvaja on stromaalne, mis tähendab, et selle mass koosneb enamasti sidekoest ja mittevähilistest immuunrakkudest.
«Strooma tekib keha loomulikus armistumise protsessis,» selgitas Lyssiotis. «Nende armide moodustumisel vabaneb ohtralt hüaluroonhapet.»
Hüaluroonhape – polümeer ehk pikk suhkruahel – on suurepärane vee ligi meelitamiseks ja säilitamiseks. Kui seda on palju, muutuvad pankreasekasvajad ülitihedaks, veenid vajuvad kokku ja verevool takistub. Lyssiotis ütleb, et kasvajad muutuvad väga kõvaks.
«Asi pole selles, et kasvaja sees ei oleks veene ega artereid. Aga seal olev veresoonkond ei talu äärmist survet.»
Enamik kõhunäärmevähi hüaluroonhappe uuringuid on keskendunud selle rollile kasvaja tiheduse loomisel. Hiljutises ebaõnnestunud kliinilises uuringus uuriti isegi võimalusi hüaluroonhappe lagundamiseks, et võimaldada veresoonkonnal laieneda ja manustada ravimeid, mida on verevoolu puudumise tõttu tavaliselt raske sihtkohta viia.
Lyssiotis ja tema labor soovisid mõista hüaluroonhappe rolli lisaks selle panusele pankreasevähi füsioloogias. Nad juurdlesid: kui vähirakud ei pääse ligi verest pärinevatele toitainetele, siis kuidas saavad nad toitaineid, mis soodustavad nende kasvu?
Labori uus töö näitab viisi, kuidas rakud seda teevad.
«Hüaluroonhape ei mõjuta mitte ainult kasvajaid, tagades selle tiheduse, mis raskendab ravi,» ütles Lyssiotis. «See on sõna otseses mõttes suhkrute ahel. Tagantjärele mõeldes on loogiline, et pahaloomulised rakud toituvad ka hüaluroonhappest.»
Lyssiotise sõnul näitab uuring, kui hästi kõhunäärmevähi rakud seda «söövad», et tagada ellujäämine ja kasv.
Uuring avaldatakse koos Pennsylvania ülikooli doktori Kathryn Welleni juhitud meeskonna omaga. Tema labor näitas, et suhkru eemaldamine blokeerib vähi kasvu. Üheskoos näitavad need uuringud uusi võimalusi pankreasevähi paremaks mõistmiseks.
«Inimesed on uurinud hüaluroonhapet kõhunäärmevähi puhul 20 aastat ja keegi pole kunagi mõelnud, kas see võib olla vähirakkude toitaine,» ütles Lyssiotis. «Kaevume sellesse teemasse sügavamalt ja vaatame, kas see kujutab endast terapeutilist haavatavust, mida saab ravimitega rünnata.»