HPV ja vähk – peagi unustatud teema

Sugulisel teel enimlevinud viiruse HPV vastase vaktsineerimise ja emakakaelavähi sõeluuringuga saaks Eestis igal aastal hinnanguliselt ära hoida umbes 200 vähijuhtu. Foto: Shutterstock

HPVst põhjustatud vähk ei ähvarda ainult naisi – mehed kannavad viirust edasi ja võivad ka ise sealjuures haigestuda mitmesse vähivormi. Haigusjuhte aitavad ennetada vaktsineerimine ja sõeluuring.

Nii mõnigi naine on saanud ämmaemandalt või ­naistearstilt teada, et tal on ­leitud kõrge riskiga papilloomiviiruse ehk HPV nakkus. Enamik emakakaelavähke on tingitud just sellest viirusest, kuid HPV ei põhjusta pahaloomulisi kasvajaid mitte ainult naistel, vaid ka meestel. HPV on kõige sagedasem sugulisel teel leviv nakkus maailmas, kuid õnneks saab viiruse olemasolu kergesti kindlaks teha ning nüüdseks on välja töötatud kaks efektiivset, lihtsat ja turvalist viisi, kuidas HPV põhjustatud haigusi ära hoida.

Papilloomiviirused on väga levinud nii loomade kui ka inimeste seas. Inimesel on leitud 200 HPV alatüüpi, millest enamikuga nakatumist ei pruugi märgatagi. Üks kõige harilikum HPV põhjustatud seisund on näiteks lapseeas sageli esinevad soolatüükad.

Ohustatud nii naised kui ka mehed

Ent 14 HPV alatüüpi on klassi­fitseeritud kui kõrge riskiga tüübid, mille püsiva pikaajalise nakkuse korral hakkavad rakkudes ajapikku toimuma muutused, mis omakorda võivad viia vähi tekkeni. Kuna kõrge riskiga HPV tüübid levivad ainult seksuaalsel teel ja otsese nahk ­naha kontakti kaudu, siis tabab viirus peamiselt anogenitaal- ja suuneelupiirkonda. On teada, et kõik seksuaalselt aktiivsed inimesed on vähemalt korra elu jooksul olnud nakatunud HPVga, kuid õnneks tuvastab immuunsüsteem 90 protsendil kordadest ­viiruse ja saab sellest jagu, ilma et me ise viiruse rünnakut üldse märkasime. Loomulikul teel viiruse läbipõdemine ei paku aga ­pikaajalist kaitset, mistõttu võib inimene korduvalt HPVga nakatuda.