Erinevad uuringud on näidanud, et südamehaigusi võivad tekitada ka bakterid ja viirused. Tallinna tehnikaülikooli teadlased eesotsas dr Kaia Palmiga tuvastasid seose konkreetselt ühe viiruste perekonnaga, jõudes avastusega mainekasse ajakirja eBioMedicine.
Eesti teadlased avastasid, mis aitab vältida viirusest tingitud südamehaigusi
Südamehaiguste riski tõstavad oluliselt kõrge kolesterool ja vererõhk, suitsetamine ja diabeet, aga õnneks saab igaüks oma südame tervise heaks üht-teist ära teha ning tervisliku eluviisiga korrigeerida. Vaatamata sellele on Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel südamehaigused levinum surmade põhjus, sealhulgas ka Eestis. Hinnanguliselt sureb Eestis südamepuudulikkusse umbes paar tuhat inimest aastas.
Südamehaigusi võivad põhjustada viirused
Kui erinevates teadusuuringutes on leitud, et südame- ja veresoonkonnahaigusi võivad tekitada ka bakterid ja viirused, siis samas ei ole patogeenidega seotud südamehaiguste tekkepõhjused ja mehhanismid olnud päris selged.
Nendele küsimustele otsis immuunsüsteemile ja südame tervisele suunatud uuringu käigus vastuseid teadlaste grupp, mida juhtis Eesti biotehnoloogiaettevõtte Protobios OÜ tegevjuht dr Kaia Palm koostöös Tallinna tehnikaülikooli, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Helsingi ülikooli ja Helsingi ülikooli haigla teadlastega.
Kasutati faagidisplei tehnoloogiat
Immuunvastuse uurimiseks kasutati Protobios OÜ poolt patenteeritud uue põlvkonna tehnoloogiat (mimotope variation analysis ehk MVA), mis võimaldab analüüsida muutusi antikehalises immuunvastuses. Selle analüüsi tulemusena kuvatakse pilt igaühe personaalsest immuunsusest, mis võimaldab immuunmõõdikute põhjal omakorda määrata inimese immunoloogilist tervist ja ennustada krooniliste haiguste riski. Südametervisega seotud uuringus analüüsiti kokku ligi 800 inimese immuunvastuse eripära.
Aitab tugev immuunvastus ja maailmas ammu tuntud vaktsiin
Uuringus leiti, et erinevalt südamehaigetest on tervetele inimestele iseloomulik tugev immuunvastus enteroviiruse perekonnas väga konserveerunud kattevalgu VP1 ühe kindla epitoobi (koht antigeenil-toim) vastu. Oluline on märkida, et laialt levinud enteroviiruste perekonna hulka kuulub ka lastehalvatust ehk poliomüeliiti põhjustav polioviirus, mille põhjustatud epideemiat on 1960. aastatest pärit ja ka Eestis läbi aastakümnete manustatud suukaudne vaktsiin tõhusalt kontrollinud.
Töö tulemuste põhjal saab järeldada, et poliomüeliidi vaktsiini või siis enteroviiruste tekitatud tugev, üksiku epitoobi suhtes spetsiifiline immuunvastus kaitseb südamehaiguste tekke eest. Niisiis on tugev immuunvastus enteroviiruste perekonnas kõrgelt konserveerunud kattevalgu epitoobi vastu otseselt seotud inimese südamehaiguste riskiga.
Helsingi ülikooli haigla kardioloogiaprofessor Juha Sinisalo peab avastust polioviirusega vaktsineerimise tagajärjel tekkinud tugeva antikehavastuse tähtsuse kohta väga oluliseks, kuna see võib kaitsta ägedakuluste südamehaiguste eest, sealhulgas südamelihase infarkti eest.
Nimetatud teadustöö tulemused avaldati hiljuti mainekas Lancet kirjastuse ajakirjas EBioMedicine teadusartiklis «Immune response to a conserved enteroviral epitope of the major capsid VP1 protein is associated with lower risk of cardiovascular disease» ehk «Immuunvastus enteroviiruste kapsiidvalgu VP1 vastu on seostatud vähendatud südamehaiguste avaldamise riskiga».