Miks inimesed mõtlevad endale tervisehädasid välja?

Tihti kasutavad inimesed iseenda diagnoosimiseks Google abi. Foto: Shutterstock

Kas väsimus võiks olla märk raskest haigusest? Aga üliaktiivsus? Info ülekülluse ajastul kimbutab terviseärevus üha rohkemaid inimesi. Millest see tuleb, et inimesed endale tervisehädasid ise välja mõtlevad, selgitab terviseminutite loengus Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti ülikooli neuroteadlane Jaan Aru.

Aju on meister vähestest andmetest suurte järelduste tegemises. See on aluseks inimeste nutikusele, aga kahjuks toob endaga kaasa ka küsimusi, sest vahel teeb ta neid järeldusi kiiresti ja valesti. See osutub probleemiks, kui inimestel on palju informatsiooni – alati on võimalik leida andmed, mis toetavad mingi tervisehäda omamist. Näiteks võiks inimene, kelle laps kodus jookseb ja lollitab, arvata et ehk on lapsel aktiivsus- ja tähelepanuhäire; või inimene, kes ei jaksa midagi teha, võiks arvata, et tal on depressioon.

Tegelikult ei pruugi see nii olla. Aju on vilets järelduste tegija, kuna niipea kui ta järeldusele jõuab, otsib ta sellele ainult kinnitust ja ignoreerib neid fakte, mis järeldusega ei sobi.

Kui teile tundub, et teil on mingi haigus, siis käituge nagu teadlane. Esiteks küsige, kas on teie järeldusega vastuollu minevaid andmeid. Näiteks, kui eile mängis teie laps tund aega rahulikult ja koolis on ka kõik hästi, siis lapsel ei ole tõenäoliselt aktiivsus- ja tähelepanuhäiret, vaid tal on lihtsalt kodus igav. Äkki tasuks lapsega minna loomaaeda või näitusele?

Teiseks, mõelge, kas on ka teisi põhjusi, mis võiksid sümptomeid selgitada. Ehk olete viimastel päevadel halvasti maganud – see selgitaks, miks teil vähe jõudu ja negatiivsed mõtted on. Teil pole depressioon, teil on ilmselt unepuudus.

Kolmandaks, küsige nõu oma sõpradelt. Kui teile tundub, et teil on midagi häda, siis ärge pöörduge esimese asjana arsti juurde, vaid rääkige oma heade sõprade ja lähedastega. Ja kui keegi tuleb teile oma tervisehädast rääkima, siis muidugi kuulake hästi, aga aidake oma sõbral või sugulasel mõelda, kas tegu on tõesti tervisemurega või on see pelgalt üks aju poolt välja mõeldud mure.

Seega, kui häda on suur, siis tuleb kindlasti arsti juurde minna, aga palun ärge kulutage raha imeravitsejate ja kristalli-, aura- ja teiste kummaliste teraapiate peale. Selle raha eest võiks hoopis osta kogu perele tervislikumat toitu ja katta trennikulusid.

Allikas: Haigekassa blogi