:format(webp)/nginx/o/2022/02/02/14341367t1h3714.jpg)
Täna tähistatakse kogu maailmas vähipäeva, mis on pühendatud vähivastasele võitlusele. Vähki haigestumine on nii Eestis kui maailmas kahtlemata meie aja üks suurimaid terviseprobleeme, kuid sageli ümbritsevad seda haigust ka mitmesugused eksiarvamused, mis ei vasta tõele.
Tänapäeval ei ole vähidiagnoos tingimata surmotsus, vaid haigus, millest on paljudel juhtudel võimalik võitu saada. Meditsiiniteadus areneb ja turul on mitmeid tõhusaid ravimeid, mille tõttu on vähki haigestumise ellujäämise määrad aastate jooksul märkimisväärselt tõusnud. Tavaliste vähivormide nagu rinna-, eesnäärme- ja muude vähivormide puhul on paljudes maailma riikides ellujäämise tõenäosus tänaseks üle 80 protsendi.
Oluline on siiski märkida, et need määrad põhinevad suure hulga inimeste andmetel. See, kui kaua üks vähihaige elab ja kas ta haiguse tõttu sureb, sõltub paljudest teguritest, sealhulgas sellest, kas vähk on aeglaselt või kiiresti kasvav, kui palju vähk on organismis levinud, kas on olemas tõhusad ravimeetodid, inimese üldine tervislik seisund ja palju muud.
/nginx/o/2021/12/08/14247983t1hb459.png)
Praeguseks ei ole tõendeid, et mobiiltelefonid põhjustavad vähki. Üks põhjus, miks see müüt tekkis, on see, et need seadmed kiirgavad raadiolained, mis on mitteioniseeriva kiirguse vorm. Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega, näiteks röntgenkiirgusega, suurendab vähiriski. Raadiosageduskiirgus on aga mitteioniseeriv kiirgus, mis ei suurenda vähiriski.
Laias laastus on võimalik kasvajaid põhjustavad geenimuutused jagada kaheks: päritavad ja elu jooksul tekkivad. Sageli on tegemist nende kombinatsiooniga.
Pärilikkuse mõju kasvajate tekkes on selgelt näidatud kaksikutega tehtud uuringutes ja vähi eelsoodumust tekitavate geenide identifitseerimisega. Sealjuures on aga oluline märkida, et mitte pahaloomuline kasvaja ei ole pärilik, vaid pärilik on suurenenud eelsoodumus kasvajate tekkeks. Inimeste geneetiline erinevus ehk pärilikkus mõjutab kasvajate tekke riske uuringute alusel ligikaudu 33 protsenti (Allikas: Eesti Vähiliit)
Praeguseks on teaduslik konsensus, et nikotiin iseenesest ei ole vähki tekitava toimega. Maailma Terviseorganisatsioon või USA kirurgiakeskus ei ole nikotiini selliseks klassifitseerinud. Nikotiini ohutusprofiil on hästi tõestatud aastatepikkuste farmatseutiliste kliiniliste uuringute käigus traditsiooniliste nikotiinasendusravimite, näiteks närimiskummide ja plaastrite puhul.
Küll aga hästi teada, et sigarettide suitsetamine on tervisele kahjulik – seda on tõestanud aastakümnete jooksul arvukad uuringud. Vähi tekke põhjuseks on sigareti suitsus peituvad kantserogeensed ained. Süüdatud sigaret kuumeneb kuni 600 kraadini. Põlemise käigus eraldub sigaretisuitsust kokku umbes 6 000 erinevat kemikaali, millest umbes 100 on kantserogeense ehk vähki tekitava toimega.
Meie kõigi õnneks on see väide müüt ja täiesti vale. Praegused ravimeetodid vähktõve raviks on paranemas nii palju, et vähktõve ravi, st ravi, mis tapab vähi täielikult, paraneb pidevalt.
Siiski on erinevatel vähitüüpidel märgatavalt erinev võime paraneda ja erinevatel vähitüüpidel on ka erinev ajavahemik, mille jooksul võib see tagasi tulla. Seetõttu on patsientidel väga raske teada, millal nad võivad olla tõeliselt terveks ravitud või millal on neil endiselt suur risk vähi taaskord haigestuda.
Internet on üle ujutatud väidetega, et suhkur toidab vähi kasvu ja et suhkru kõrvaldamine toidust ravib haigust. Siiski puuduvad veenvad tõendid, mis tõestaksid, et suhkru söömine paneb vähi kiiremini kasvama ja levima.
Kõik rakud organismis, nii terved kui ka vähirakud, sõltuvad oma toimimiseks glükoosist, mis on üks suhkru liik – keha lagundab kogu söödud toidu glükoosimolekulideks. Seega ei kiirenda suhkru söömine vähi kasvu, nagu ka suhkru täielik väljajätmine ei aeglusta selle kasvu.
See ei tähenda aga, et sa peaksid järgima kõrge suhkrusisaldusega dieeti. Liiga palju kaloreid suhkrurikka toidu tarbimine on seotud kaalutõusu, rasvumise ja diabeediga, mis suurendavad vähi ja muude terviseprobleemide tekkimise riski.
On oluline märkida, et vähk on väga raske haigus, kuid teadaolevalt on 40 protsenti vähijuhtudest ennetatavad.
Vähki suremus on nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt langustrendis, samal ajal kui haigestumus aga kasvab. See on tingitud elanikkonna vananemisest.
2017. aastal elas Eestis üle 62 000 inimese, kellel oli elu jooksul diagnoositud vähk.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)