Suuhügieeni ABC: kuidas oma hammaste eest õigesti hoolitseda?

Hambaid peaks pesema hommikul enne söömist. Foto: Shutterstock

Hammaste eest hoolitsemine on olnud traditsiooniks juba aastasadu – hammaste pesemine hakkas levima 17. sajandi Euroopas ning on teada, et massiliselt hakati hambaharju tootma 18. sajandil Inglismaal. Korrektne suuhügieen on suuõõne ja üldtervise seisukohal äärmiselt oluline, aidates vähendada ka südame-veresoonkonna haiguste riski. Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab nõu, kuidas oma suuhügieeni eest õigesti hoolt kanda.

Hambaid tuleks pesta vähemalt kaks korda päevas – hommikul ja õhtul ning neid peab harjama 2–3 minutit kuni hambad on puhtad. Kõige parem on kasutada pehmet hambaharja, sest liiga tugevate harjastega hambaharjad võivad kahjustada hambaemaili. Pehmed harjased on ka painduvamad ja nendega pääseb kergemini raskesti ligipääsetavate kohtadeni. Pikaajaline tugevate harjastega pesemine võib viia ka hambakaelte kulumiseni, mis omakorda suurendab hammaste temperatuuritundlikkust.

Hambaharja valikul pole olulist vahet, kas kasutada mehhaanilist või elektrilist hambaharja – oluline on õige harjamistehnika. Siiski tuleb märkida, et tänapäeva kiires maailmas elavale inimesele on elektriline hari pisut parem valik, sest see puhastab hambaid tõhusamalt. Hambaharja peaks hügieenikaalutlustel vahetama iga 2–3 kuu tagant, et vältida harjastele kogunevate bakterite kolooniaid. Samuti eemaldab uus hambahari kattu paremini kui vana ja kulunud – tavaliselt annavad kulumisest märku kaarduma hakkavad või tuhmunud värvi harjased.

Hambaharjast üksi ei piisa

Hambaid tuleks pesta hommikuti enne söömist, et puhastada ära öö jooksul kogunenud mikroobid või vähemalt 30 minutit pärast söömist. Vahetult pärast söömist muutub suuõõne pH-tase madalamaks ning happelises keskkonnas on suur oht vigastada hambaemaili.

Õhtune hambapesu on samuti väga oluline, et eemaldada päeva jooksul kogunenud hambakatt, mikroobid, toiduosakesed ning ennetada hambaaukude teket. Pesemata hammastega magamaminek loob suurepärase keskkonna hambaaukude tekkeks, kuna öösel magades väheneb süljeeritus märkimisväärselt.

Lisaks harjamisele tuleb vastavalt vajadusele kasutada ka hambaniiti, hambavaheharja või hambatikke. Kuna hambaharjaga hammaste vahele puhastama ei ulatu, siis on igemepõletiku vältimiseks vaja kord päevas kasutada ka hambaniiti. Hambaniiti tuleks kasutada enne hammaste pesemist, sest niidi eesmärk on toiduosakeste eemaldamine hambavahedest – nii pääseb ka hambapasta hammaste vahele. Eriti oluline on hambaniidi kasutamine inimestel, kellel on hambad tihedalt reas. Suurte hambavahede korral on vajalik kasutada hambavaheharja, hambavahede katust puhastamiseks tuleks kasutada aga puidust kolmnurkseid hambatikke. Igapäevaselt kasutatavad ümarad hambatikud sobivad hästi üksikute suuremate toiduosakeste eemaldamiseks hambavahedest.

Ära loputa hambapastat veega suust välja!

Hambapasta valikul oleks ideaalne kasutada fluoriidi sisaldavat hambapastat, et vähendada hambaaukude teket. Pärast hammaste pesemist on soovitatav hambapasta suust välja sülitada, ent mitte suud veega loputada, et fluoriidid saaksid suus edasi toimida. Kes siiski on harjunud hambapastat suust ära loputama, võiks vee asemel kasutada hoopis suuvett, et suurendada suuõõne kaitset. Suuvett on hea kasutada ka päevasel ajal pärast söömist kui pole aega ega võimalust hammaste pesemiseks.

Halb hingeõhk võib olla tingitud erinevatest asjaoludest. Hommikune halb hingeõhk või ka ebameeldiv maitse tekib suhu öö jooksul kogunenud bakterite tegevuse tagajärjel. Öösel magades on süljeeritus minimaalne – see aga soodustab mikroobide teket, kuna vähene süljehulk ei uha neid suust ära. Ebameeldiv lõhn ja maitse on seda tugevamad, mida kiiremini on õhtul hambaid puhastatud või kui seda on unustatud sootuks teha. Teatud juhtudel võib halb hingeõhk olla tingitud ka probleemidest või haigustest seedetraktis.

Inimese suutervis on tihedalt seotud kogu organismi üldise seisundiga. Suus olevad põletikud mõjutavad südame-veresoonkonna tervist ja tõstavad infarkti saamise tõenäosust. Eelkõige mõjutab puudulik suuhügieen südame tervist, ent see avaldab mõju ka teistele organitele.